Hetkel lehel:
1 külaline
tempt » ÖKO - GREEN & ENERGY » Tuuleenergia / Wind energy

Tuuleenergia / Wind energy

Urmet @ 10.11.2008 15:34 | Registreerunud: 17.04.2003


tuult müüvad paljud

tegelt kas asi on siiski kujus?

ja kas päris iga lambiposti otsa tasuks seada tuulegeneraatorit?

http://www.loopwing.co.jp/en/entop.html

tuul

Mauri @ 10.11.2008 18:32 | Registreerunud: 23.05.2007

a siis ei tööta ka tuulikud, kui liiga tuuline on... üks rääkis... et äkki seal läti piiri peal on ilgelt tuuline või midagi

Urmet @ 11.11.2008 10:31 | Registreerunud: 17.04.2003


hmm, et nagu ei pea koormustele siis vastu need või?
imelik, ma saaks aru et liiga suure tuulega tuleb ikka sama vähe elektrit kui nagu normaalsega....

Promm @ 11.11.2008 11:25 | Registreerunud: 01.04.2003

Enamus tuulegeneraatoreid lülituvad välja, kui tuul ületab 25 m/s, st. pööravad labad tuulega paralleelseks. Näiteks eile õhtul kell 1800 olid Sõrves tuulepuhangud 33 m/s.

Urmet @ 11.11.2008 11:56 | Registreerunud: 17.04.2003


ja see siis on selleks, et ei ole mõtet teha nii vastupidavat propat kuna see suurendaks ta kaalu ja nii jah?

Promm @ 11.11.2008 14:33 | Registreerunud: 01.04.2003

Küllap nii on ehvektiivsem jah.

Taavi @ 11.11.2008 21:22 | Registreerunud: 01.04.2003

... lisaks veel, et tuulegeneraatori tootlikkust vaadatakse 5-15 m/s juures ... vaiksemad või kiiremad tuuled ei ole nii määravad

illustratiivse materjalina lisan Futureni saidilt mingi suvalise generaatori karakteristiku (jälgige seda punast joont - hea kui see kiirelt üles läheks ja siis mingit horisontaalsemat joont hoiaks ... + selle geneka juures nagu näha "tootlikus" suurte tuultega langeb)

Promm @ 06.01.2009 16:24 | Registreerunud: 01.04.2003

Hiiumaa tuulepargi blamaaž on arvatavasti juba kõigi meilpoksi potsatanud korduvalt, a panen igaks juhuks siia ka.
Põhiprobleem on selles, et elekter tahetakse välismaale müüa.

info:
[url]http://www.hiiumaa.ee/index.php?arhiivi=&idc=1011128100078881000[/LINK]

tambi ära!
[url]http://www.petitiononline.com/EITAHA/petition.html[/LINK]

Urmet @ 07.01.2009 12:46 | Registreerunud: 17.04.2003


Ma ei saa aru kuidas üldse keegi sellise asja peale saaks tulla. Meie kui väikeriik võiks hoopis shveitsis panna tuulikuid üles või norras hakata oma puurauke tegema vms.

Urmet @ 09.01.2009 13:58 | Registreerunud: 17.04.2003

http://www.epl.ee/arvamus/454496
Eesti Päevaleht
MAREK STRANDBERG: Tuulealune maa


läheb huvitavaks asi kui loed kommentaare.

Taavi @ 09.01.2009 21:29 | Registreerunud: 01.04.2003

Tsiteerin (sest see on tõesti hea :) ):
--------------------------------------------------
Kui nüüd Marek mulle selgeks teeks, mis see hiidlastesse puutub, kui venelased tahavad Kanada firma kaudu Rootsile elektrit müüa.

http://www.gretaenergy.com/about/people.html


President DR. VICTOR BELILOVSKIY


Director MR. IOURI STEPANOV


Regional Director DR. GEORGY ERMOLENKO

----------------------------------------------

... on muudki huvitavat infi ... a üldiselt läheb see kommenteerimine seal täielikuks lällamiseks ... Aatomikud, fossiilid vs. taastuvenergeetikud ja natsipäkapikud

Tormijälgija

Urmet @ 03.03.2009 10:27 | Registreerunud: 17.04.2003


Et siis viimasest geost leidsin sellise uudise ja tõttasin kohe tsekkima ka.

Matthew Wensing koos Brad Wiemerslage'ga kombineerisid NASA, USA Rahvusliku Ilmaennustuse, Inglismaal Dundee's asuva NERC'i satelliitjaama ja palju teisi meteoroloogilisi lehti ja andmeid ja said tulemuseks http://www.stormpulse.com/ saidi kus saad jälgida hetkel möllavate kui ka möödunud tormide täpset teekonda.

Nuhh, nii eesti mastaabis pole sellega vist midagi väga teha kui just hästi tormine ei ole aga suuri orkaane ja tornaadosid jälgida või ajaloos tuhnida päris huvitav isegi.

Freaky Speeder Rides the Wind to World Record

Urmet @ 31.03.2009 10:29 | Registreerunud: 17.04.2003

Sellele on kulunud 10 aastat aga Richard Jenkins suutis täita oma unistuse milleks oli maapealse kiiruserekordi loomine tuulejõul liikuvate sõidukite klassis. Inglise insener ronis maapurjekale "Ecotricity Greenbird" ja kihutas välja 126.1-mph (ehk umbes 200km/h) California kõrbes.

WIRED

Loe lisa ka kuidas see asi töötab.

Promm @ 31.03.2009 11:29 | Registreerunud: 01.04.2003

See ju meenutab ülesehituselt proad.

Urmet @ 31.03.2009 11:51 | Registreerunud: 17.04.2003


Kõik asjad ju meenutavad paate!
Majad on paadid ja perroonide all on paadid.
Ja kui mehed kolivad hiidu siis tegevuseks saavad paadid.

Tegelt vaata et suuri kiirusi saada siis ei saa väga suurt purje teha mis muidu hakkaks sind siis aeglustama.
Tüüp suudab tuule kiiruse mingi viiekordistada oma värgiga. Ei tea millal paatidel puri väiksemaks läheb?

Muidu jah, selle Yellopages-e proa moodi küll disainilt.

Minituuleturbiinid: läbikukkunud tehnoloogia

Urmet @ 22.04.2009 10:57 | Registreerunud: 17.04.2003

Hollandi Zeelandi ühes tuulisemas piirkonnas läbi viidud test näitab, et väikesed tuuleelektrijaamad on põhimõtteliselt läbikukkunud tehnoloogia. Tosin ülivingeks peetud tuuleturbiini pandi ritta tuulisele lagendikule ning nende tootlikkust mõõdeti ühe aasta jooksul (1 aprill 2008 kuni 31 märts 2009). Keskmine tuule kiirus sellel ajavahemikul oli 3,8m/s, natukene suurem tavalisest. Tulemused: kolm tuuleturbiini lagunesid ning teised suutsid hoolimata eriti vingest tuulest hämmastavalt vähe elektrit toota. Ühe keskmise kodu elektriga varustamiseks läheks vaja selliseid aparaate 141 tükki, tuulepargi maksumuseks tuleks aga üle kümne miljoni krooni. Testi tulemused näitavad selgelt, et energiatootluse kasumlikkus sõltub rootori diameetrist ning tuuleturbiini disain pole eriti oluline.

Tekst : Minut

Päris info: Low-tech Magazine

Taavi @ 22.04.2009 11:21 | Registreerunud: 01.04.2003

Senikaua kuni inimkond eksisteerib ja tarbida soovib on üldine valik halva (taastuvenergia) ja väga halva (taastumatud) vahel ... muid valikuid ei ole. Taastuvenergia allikatega ära majandamise eelduseks on energiakulu viimine miinimumi.

Mis on miinimum ja kui palju on vaja seadmeid selle energia tootmiseks võib pm. näha kosmosejaama näitel - päris võrreldav see maise eluga ei ole, kuid ma arvan et proportsioonid elamiseks vajaliku kubatuuri ja seda teenindavate tehnosüsteemide vahel oleks pm. samad. Kaasaegne maja hakkab järjest enam kosmoselaevale sarnanema.

Cosmonauts where the first environmentalists. Norman Foster






Urmet @ 09.07.2009 12:07 | Registreerunud: 17.04.2003


Britid kaardistasid kahe aastaga oma saare tuulekaardid mis nüüd netis saadavadl. Muidugi oli asja teostajaks eraettevõte kes nüüd selle pealt ka kasu on lõikamas. Lõik BBC artiklist:
....
Homeowners who are interested in finding out whether their home is located in a suitable area are being advised to visit the trust's website.

"Customers can type in their postcode, and the website will give a much more accurate estimate of the average wind speed in their area," Mr Green explained.
...


Muidu ju asi täiesti vajalik ja hea. Kahjuks siiski ei saa täpselt iga maja kohta koostada tuultekaarti vaid täpsemate tulemuste saamiseks tuleks siiski teha mõõtmisi konkreetses olukorras.

Urmet @ 14.07.2009 15:27 | Registreerunud: 17.04.2003


Et siis 80-meetri kõrgusel ka ei oleks eestis väga praktiline elektrit koguda.
Stanfordi andmed maailmast.

Tasub vist ikka jääda ootama eesti kohta paremaid andmeid.

Copower

Taavi @ 30.09.2009 09:03 | Registreerunud: 01.04.2003

Copower i lehelt väike lühiülevaade ja KKK tuuleenergiast.

KiteGen--Airborne Nuclear Power Plant?

Taavi @ 10.11.2009 14:46 | Registreerunud: 01.04.2003

Treehuggerist leidsin ühe uue tuuleenergeetika kontsetptsiooni, mis võiks tuumaenergiaga konkureerida ?

Not exactly--but Italian tech company KiteGen has made quite a claim: that its complex high altitude kite system can create as much energy as a nuclear power plant. Its Kite Wind Generator (KWG) is designed with a vertical spin axis that sends a kite up to 800 meters in the air to capitalize on high energy winds.

All the equipment that generates power remains on the ground, and only the 'airfoils' are held aloft by the wind. Each kite would be able to create 3 MW--and an entire installation occupying the same are of a nuclear power plant (a square mile or so) could feasibly create just as much energy. Another bonus: the land would still be able to be used for agriculture or development, as the KWG's spacing would be intermittent.




Denmark - windpower nation

Taavi @ 20.11.2009 10:52 | Registreerunud: 01.04.2003

Eile Rotermanis Arhitektuuri välkloengul käies ja Taavi Veskimäe loengut kuulates jäi mulle mulje, et enamik saalis viibijatest ei saanud tegelikult aru, millest ta rääkis (sama teema oli ka hilisema Villu ettekandega :)) ... korraks tekkis kiustaus mikker rabada ja paluda saalis olevatel inimestel tõsta käsi "kes on Kirde-Eestis käinud ja oma silmaga mõnd põlevkivi elektrijaama, kaevandust või settebasseini näinud?" ... Arvan, et käetõstjaid oleks olnud väga vähe - tavainimesel ei ole täna eriti legaalseid võimalusi Eesti energiatootmise köögipoolega tutvumiseks, kuna elektrijaamade, kaevanduste ja settebasseinide territooriumid on nö. suletud alad, mida valvatakse ja kus loata viibimine on keelatud. Igatahes soovitan huvilistel sammud Kirdesse seada ja oma silmaga põlevkivienergeetikat kaeda. Muuseas oleme TEMPTis mõlgutanud mõtteid veel ühe jalgsimatka korraldamisest piirkonda. Paaripäevane matk toimuks sel talvel, külmemate ilmadega, et oleks vähem pori ja lihtsam kraave ületada - jälgige foorumit ;)

Samas teemas ja teema jätkus võeti kergelt sõna tuulikute teemal - osa sellest oli Eestis levinud probleem "meil on mere ääres suvila ja nüüd tahetakse sinna koledaid tuulikuid ehitada" ... inimesed ei mõtle veel, et vbl. "tulevikus on neil hoopis hea meel, et energia tootmine on vahetus läheduses". Näiteks Taanis, kus 20% elektrienergiast saadakse tuulest, on tuulikud eelistatud olukorras ( saan u. nii aru, et otsitakse planeeringu käigus parimad kohad tuuleparkide rajamiseks ja seejärel planeeritakse tuuleparkide lähedusse elamukvartalid ) ... vastupidine loogika Eestis levinud praktikale.





kaur @ 21.11.2009 12:40 | Registreerunud: 23.04.2009

Kuna ma ise ei jõudnud sinna, siis küsin, et mis Veskimägi rääkis?

Taavi @ 21.11.2009 14:27 | Registreerunud: 01.04.2003

Võibolla saab seda üritust kunagi Arhitektuuriaasta lehelt videos ka näha - kaamera vähemasti oli kohal.

... teise jutu ümber kirjutamine läheb parajaks telefonimänguks :), aga misseal ikka ... ega ta midagi eriti revulotsioonilist või uut välja ei öelnud - lihtne, loogiline tekst

Kuna ürituse pealkiri oli "Arhitektuur täis energiat", siis Veskimägi viis jutu kiirelt Eesti põlevkivienergeetikale. Rääkis kui mõttetu on põlevkivi põletada ja seda Kirde-Eestist mujale Eestisse transportida ( meeletud tuhajäätmed, heitgaasid, veereostus ... ja elektri transportimise liinikaod (vt. allapoole Kogu põlevkivienergeetilise tsükli kasuteguriks on 15-17%. - saan sellest lausest umbes nii aru et 85% põlevkivist läheb "õhku" ja 15% on siis nö. see reaalne energia, mille lõpptarbija ära kasutab st. "paneb pirni põlema" )) Huvitavaks läheb olukord 2016 paiku, ja seda mitte sellepärast et Maiade kalender lõppeb :)), vaid Eesti elektritootmine peaks siis vastama EL nõuetele - tavatarbijale tähendaks see elektrihinna kahekordistumist. Oluline sündmus selles osas saab olema 7-18 detsembril 2009 toimuv ÜRO kliimamuutuste konverents, kus ilmselt pannakse paika tuleviku CO2 kaubandust ja majandust puudutavad reeglid. Veskimägi arvas, et meile parim lahendus oleks elektrituru vabaks laskmine ja elektri importimine näit. Soomest (kus see juba täna vastab EL nõuetele ja on vaid 15% kallim meie praegusest põlevkivielektri hinnast). Tuumaelektrijaama pidas ta mõttetuks - ehitamine on reaalne, ebareaalne on see, et eestlased suudaks seda tõrgeteta käigus hoida, toorainet hankida jne. ... ja tuumaelektrijaama juures säiliks praeguse energiasüsteemi põhiprobleemid - monopoolsus ja energia transpordist tulenevad suured kaod. Esmase lahendusena nägi kulude minimeerimist (säästupirnid jm. ökonoomsemad lahendsed :))) - mida tegelikult teeb praegune majanduskriis (kui tootmist ja majanduskasvu ei toimu, ei ole ka nii palju elektrit vaja)


Soovitan veel lugeda Eestimaa Looduse Fondist Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüsi:

Kokkuvõtteks: praegune põlevkivil baseeruva Eesti elektritootmise ja -jaotamise süsteemi loomisel pole lähtutud mitte Eesti tänastest vajadustest ja majandussituatsioonist vaid see on olnud kunagise Nõukogude Liidu huvidest lähtuv ajalooline, 40 aastat tagasi sooritatud toiming. Paraku võetakse Eesti energiasüsteemi uuendamisel vaikimisi eelduseks nii asjaolu, et jõujaamad paiknevad Narva piirkonnas nagu ka see, et peamiseks primaarenergia allikaks on põlevkivi. Nendest eeldustest lähtumine viib aga paratamatult Eesti keskkonnaseisundi halvenemisele ning Eesti majanduse niigi madala energeetilise efektiivsuse ning kõrgete kasvuhoonegaaside emissioonide säilimisele, mis ei ole kindlasti kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste keskkonnapoliitika prioriteetidega.

Tänaste Eesti põlevkivileiukohtade energiatihedus on 40 GJ/m2 (11 MWh/m2). Olemasolevate ammendumisel hakkaksid uued maardlad paiknema aladel, kus põlevkivi energiatihedus on 20-25 GJ/m2 (5,5 - 6,9 MWh/m2). Kogu põlevkivienergeetilise tsükli kasuteguriks on 15-17%. Arvutustes on arvestatud kaevandmiskadusid, nende hulgas ka asjaolu, et pool põlevkivist jääb maa alla kaevanduskäikude toeseks, rikastamiskadusid, jaamade omatarvet ja energiatranspordikulutusi, on 15-17%.

Nimetatud näitajate järgi ei saa põlevkivienergeetikat pidada efektiivsemaks isegi praegu veel vägagi eksootilisest päikeseenergeetikast. Eesti igakuised päikeseenergia kogused pinnaühiku kohta on toodud järgnevas tabelis:

Senistel kaevandusaladel peab polükristalsetel fotoelektrilistel elementidel patarei (summaarse kasuteguriga 12%) toimima ca 13 aastat, et toota sama suur kogus elektrit nagu seda saab põlevkivikaevanduste aladelt summaarse energiatihedusega 40 GJ/m2. Õigupoolest on see lühike aeg, kui arvestada, et pärast päikesepatareide all kinniolemist saab maad uuesti kasutada ning pole vaja taastada vahepeal rikutud veeringet ega karta pinnase ja põhjavee reostumist.

+ paar pilti Kirdest

Liiga palju tuulikuid suurendab saastamist

Taavi @ 09.12.2009 17:24 | Registreerunud: 01.04.2003

... ma seda artiklit eriti kommenteerida ei soovi (juba Taani graafikut vaadates on selge et õli ja kivisöe kasutamine on hüppeliselt vähenenud, mis on põhiline)... kuidagi provotseeriv pealkiri ja lugu - ja selge on see, et uut tüüpi energiatootmine vajab ka olemasoleva jaotusvõrgu ümberkorraldamist. Taastuvenergiat tuleb targalt koguda ja laiali jagada, probleemiga tegeleb IBM (International Business Machines).

Smart grid
Old paradigm is changing as businesses and homes begin generating more wind and solar electricity, enabling them to sell surplus energy back to their utilities. In principle, the smart grid is a simple upgrade of 20th century power grids which generally "broadcast" power from a few central power generators to a large number of users, to instead be capable of routing power in more optimal ways to respond to a very wide range of conditions, and to charge a premium to those that use energy at peak hours.




+ inimesed peavad taastuvenergiat kasutades rohkem loodusega arvestama hakkama (Vanasti jahvatasid tuuleveskid vilja või saagisid laudu ikka siis kui tuult oli :))