Hetkel lehel:
3 külalist
tempt » äri - business & politics » Arhitektuur & papp

Arhitektuur & papp

Arhitektuur & papp

Taavi @ 04.11.2005 11:41 | Registreerunud: 01.04.2003

Leidsin sellise laheda tabeli, kus kõik Eesti projekteerijad nö. joonele pandud

http://www.connectus.ee/est/tab/tab162.htm

a tõ skolka baksov palutsaajes?

Taavi @ 25.11.2007 21:59 | Registreerunud: 01.04.2003

http://www.archinect.com/salary_questionnaire/index.php

Urmet @ 26.11.2007 13:41 | Registreerunud: 17.04.2003

http://www.indeed.com/salary/Architect.html

Eesti Konjutuuriinstituut - arhitektuurisektori ülevaade

Taavi @ 06.07.2009 18:21 | Registreerunud: 01.04.2003

Eesti Konjuktuuriinstituudis on igast huvitavat infi sh. arhitektuuri kohta.

Postitusele lisatud failid:
LM2009-2_ARHITEKTUUR.pdf

Ilma kuludeta projekti teha ei saa

Taavi @ 16.02.2010 16:43 | Registreerunud: 01.04.2003

Ilma kuludeta projekti teha ei saa
Andres Saar
projektbüroode liidu juhatuse esimees

15.02.2010 00:00


Projekteerijaid süüdistatakse viimasel ajal võimalikus hinnakokkuleppele minekus, justkui sooviksime sätestada madalaimat hinda, millest odavamalt projekteerija end müüa ei saa. See ei ole nii ja projekteerijate oma töö eest küsitavat ja saadavat hinda, nagu ka kõigi muude teenuste hinda reguleerivad vaid kaks muutujat: pakkumine ja nõudlus.

On loomulik, et kinnisvarabuumi ajal olid projektid kallimad, nüüd odavamad. Ebanormaalne on see, et viimasel ajal pakutakse riigihangetel projekteerimisteenust 2-3 korda alla omahinna. Siit küsimus: kas selline firma kavatseb täies mahus projekteerimisteenust pakkuda.

Mis määrab projekti omahinna?

Kõigil projektbüroodel on kulud: palgad (45%), neilt makstavad maksud (15%), kulud seadmetele, tarkvaralitsentsidele, kontoripindadele (30%), arenduskulud (10%).

Iga projekti tegemiseks kulub teatud aeg. Soome konsultantide liidu ja ehitusinseneride liidu statistika järgi kulub keskmise raskusastmega hoone projekteerimisele u 2,2 tundi hoone ruutmeetri kohta. Ei ole põhjust arvata, et Eestis kulub aega vähem.

Eestis on insenertehnilise personali keskmine palk u 19 000 krooni. Lihtsa arvutusega saame nt keskmise keerukusega 4000 m2 hoone täismahulise ehitusprojekti omahinnaks 2,14 mln krooni.

Riigihangetel on jätkuvalt võidetud pakkumisi mitu korda odavamate hindadega, nt Ämari lennubaasi hooned mahuga 4430 m2, hanke võitis pakkumine hinnaga 694 000 krooni. Kui 68 organisatsiooni ühendav liit jõuab ühisele arusaamisele kvaliteedistandardis, millest allpool loevad nad teenuse pakkumise võimatuks ja ebakvaliteetseks, ei ole tegu kartellileppega. Meil on üle 1500 projekteerimisõigusega firma, kelle vahel kartell on võimatu.

by Äripäev

Taavi @ 01.04.2010 14:22 | Registreerunud: 01.04.2003

Eesti Arhitektuurikeskus sai 2010 EASil 16 miljonit - seda ma mõtlesin, et kuidas nii äkki "arhitektuurist jahuma" hakati :)

via EAS

Arhitekt-ehitaja-arendaja

Taavi @ 05.07.2010 19:47 | Registreerunud: 01.04.2003

Segal, who originally wanted to open a”traditional” firm, quickly realized he would prefer being a developer so that he could control the design and construction. Whereas traditionally, contractors may try to eliminate design from an economic standpoint and developers are not typically educated in urban housing or design, since Segal is rooted in architecture, design is a critical component of all his projects. Plus, the firm is able to focus all their energy into these projects, allowing them to “shortcut the process by not having a client” to create less drawing and focus more on design.

The documentary continues to explore Segal’s approach to designing and constructing sustainable cities in addition to his take on saving existing buildings and not practicing urban removal. By acknowledging San Diego’s history, Segal’s housing takes the historic essence and incorporates a contemporary architecture.

“We, in our process by being architect-contractor-and-developer, control the buildings and make it [the city] a better place,” explained Segal.

Jonathan Segal Documentary final 13 mins from BREADTRUCK TV on Vimeo.



http://www.jonathansegalarchitect.com

Kindlasti soovitan vaadata ka "Inside The Design Studio" intervjuud:

Career Earnings by College Major

Urmet @ 06.10.2014 20:53 | Registreerunud: 17.04.2003

The Brookings Institution's Hamilton Project has created a series of interactive infographics that show the median incomes of graduates from 80 different majors, as well as the lifetime income they can expect. The charts were made using information from the US Census Bureau’s American Community Survey, and they show the earning potential of every major in focus. The forecast for architects is actually not so bad.

 

Loe ülejäänud artikkel architizer-ist aga kui tahad ise minna graafikuid koostama ja nendega mängima, siis külasta Hamilton Project lehte -hamiltonproject.org.

 

Ma allpool proovisin ja olles äsja avastanud, et mul on käimas juba 15nes aasta arhitektina töötada, siis koostasin ka vastava tabeli - mis oleks juhtunud kui ma oleksin USA-s töötanud ja õppinud hoopis tööstusinseneriks, tavainseneriks või näiteks lasknud rõõmsalt ajakirjanduse radadel. Viimane loomulikult on suhteliselt lähedal arhitektuurile, kui kõige vähem sisse toov ja insenerialad loomulikult peajagu arhitektuurist üle.

 

Kui tõlgendan tabelit õigesti, siis tänavu peaksin teenima kokku 62 000USD mis on pea 50 000€ ja teeb kuupalgaks 4167€ ehk kaks korda rohkem kui tabeli järgi esimesel aastal teeninud arhitektid.

Et Eesti mees ei peaks pisar silmis olukorra absurdsust jälgima ja võrdlema kujutledavaid pudrumägesid, siis soovitan rahaühikutena (ehk kursina) arvestada USA dollarite asemel hiina jüaane. Nüüd saan, et oma 15ndaks karjääri aastaks olen aastas teeninud 8020€, mis teeb kuus 670€. Esimesel tööaastal teenisin ma 5000 krooni kuus mis teeks kuutasuks 320€. 

Vähemasti ei õppinud ma õpetajaks.