Hetkel lehel:
1 külaline
tempt » ÖKO - GREEN & ENERGY » Päikeseenergia / Solar energy

Päikeseenergia / Solar energy

kaur @ 22.03.2010 22:43 | Registreerunud: 23.04.2009

Ma oletan, et Aprill on nende paneelide puhul kõige kõrgema tootlusega - vaata kaldenurka. Kõige rohkem energiat saab kätte, kui valgus langeb paneeli pinnaga risti. Suvel liigub päike lihtsalt kõrgemalt ning kasutegur pole konkreetsel juhul nii suur. .. Küllap keegi tark mees kuskil arvutas, et Aprillis on sellest kõige rohkem kasu, sest siis veel kütteperiood...

Mustamäe tee 181

Taavi @ 06.04.2010 17:44 | Registreerunud: 01.04.2003

Ükspäev Jaanus helistas "et mis värk see on?" ja täna käisin ise ka ilmaimet piilumas - päris muljetavaldav!


Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Mustamäe tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.

via Gerd Tarand

Promm @ 07.04.2010 13:35 | Registreerunud: 01.04.2003

See on ikka päris tegija juba.
Ja ida-lääne suunalisi paneelikaid pole ka vähe, juba selle sama kaardifragmendi peal on päris mitu. Asjal on potensiaali.
Üks variant oleks paigaldada paneelid horisontaalselt, valgeks värvitud katusele.
Siinsamas vist varem oli üks siuke süsteem (Solyndra).
Veerand miljonit kokkuhoidu aastas tähendaks korteri kohta ca 140 krooni kuus. Parem kui mitte midagi.

Saksamaa päikeseenergia kaardirakendus

Taavi @ 14.04.2010 12:15 | Registreerunud: 01.04.2003

Saksamaal on igaühel võimalik oma maja päikeseenergeetilise potentsiaaliga tutvuda. Online kaardirakendus ei kata veel tervet Saksamaad, aga suur asi seegi mis olemas. Pm. võiks meie Maaameti XGis ka kunagi sinnamaale jõuda.

Vaata siit

Kogu maailma päikese-elektrifitseerimine

Promm @ 14.06.2010 17:36 | Registreerunud: 01.04.2003

Taavi @ 14.06.2010 23:30 | Registreerunud: 01.04.2003

- kust see spekulatsioon :) pärit on?
- antud maailmakaardi puhul on ju tegu projektsiooniga (kera on tasapinnaks sikutatud) ja projektsioonil on moonutus st. siis peaks ka esitatud pinnad moonutusega arvestama? kuigi ja enamus asub suht ekvaatori lähedal, kus moonutus väiksem

Landartgenerator

Taavi @ 23.08.2010 11:41 | Registreerunud: 01.04.2003

Leidsin ühe graafikute allika üles ja seal on ka muud head infi.

Total Surface Area Required to Fuel the World With Solar

Surface Area Required to Offset Anthropogenic Carbon Dioxide Emissions by Reforestation Alone
What the graphic shows clearly is that planting trees to offset emissions is far from a viable solution.

via Landartgenerator
 

Piksol

Taavi @ 23.08.2010 11:47 | Registreerunud: 01.04.2003

swiss-based drzach & suchy (drzach is an architect in basel, suchy is a cryptographer,
software engineer working in zurich) have designed 'piksol', a solar cell pixel which enables
one to create arbitrary patterns and images on sun facing building facades.
it represents a single pixel of an image, so when multiple 'piksols' are combined in a
desired arrangement, they provide a visual design, while at the same time exercising the
capabilities of collecting solar energy. this combination allows for both an aesthetically interesting
and environmentally-friendly facade design.




via Designboom

PV CYCLE

Taavi @ 20.09.2010 14:43 | Registreerunud: 01.04.2003

Vanadest päikesepaneelide recycling organisatsioon - tüübid kasutavad väljendit "Double Green", pm. tegemist C2C süsteemiga.

PV CYCLE was founded in July 2007 to implement the photovoltaic industry’s commitment to set up a voluntary take back and recycling programme for end-of-life-modules and to take responsibility for PV modules throughout their entire value chain.

PV modules are designed to generate clean, renewable energy for over 25 years. With the first significant installations in the early 1990s, full-scale end-of-life recycling is still another 10-15 years away.

Nevertheless, the PV industry is working to create truly sustainable energy solutions that take into consideration the environmental impacts of all stages of the product life cycle, from raw material sourcing through end-of-life collection and recycling. Although the PV industry is young, leading manufacturers embrace the concept of producer responsibility and have come together to put in place a voluntary, industry-wide take-back and recycling programme. By addressing future recycling needs now, we can offer a truly sustainable energy solution today to help prevent climate change tomorrow.

Through PV Cycle, the photovoltaic industry wants to install an overall waste management and recycling policy which achieves the highest economically feasible and environmentally responsible collection and recycling of PV modules.

PV CYCLE

fucking with the sun

Taavi @ 05.10.2010 10:16 | Registreerunud: 01.04.2003

'fucking with the sun' by austrian creative motu christian steyrl is a mobile kit that
allows users to literally have sex with the sun. featuring a built-in solar panel,
transformer and voltmeter, the device utilizes the sun's energy to power a cable-connected
vibrator. also included in the kit is a tripod which can be used to prop up the machine
at an optimal angle. the designer states that all components 'fit neatly into a suitcase, making the tool easily portable'.

as there is no built in buffer memory, a passing cloud will temporarily disable the device
but will continue working again as soon as it is directly under the sun.

via DB

72% zenithsolar cogeneration

Taavi @ 24.10.2010 23:13 | Registreerunud: 01.04.2003

Päikeseburks

Taavi @ 05.12.2010 19:25 | Registreerunud: 01.04.2003

Solyndra laieneb

Taavi @ 10.12.2010 10:26 | Registreerunud: 01.04.2003

Barack Obama käis isegi tehase avamisel. Ehitus ja tootmine on ikka päris raju.

Solyndra Fab 2 from Solyndra, Inc. on Vimeo.

Starwars koju kätte

Taavi @ 03.02.2011 10:22 | Registreerunud: 01.04.2003

Suvine kokkamine võiks vabalt olla CO2 vaba:




via Gizmodo

Amonix - The cells, originally developed by NREL scientists, can convert 41.6 percent of the sunlight that shines on them into usable electricity in a laboratory setting, a world record.

Taavi @ 21.02.2011 21:26 | Registreerunud: 01.04.2003

Pythagoras Solar

Taavi @ 24.03.2011 22:54 | Registreerunud: 01.04.2003

Pythagoras Solar pakub klaaspaketti integreeritud PVd.




Google Renewable Energy Cheaper than Coal (RE<C)

Taavi @ 28.11.2011 01:38 | Registreerunud: 01.04.2003



Päikesepaneeli jalg ja juhtimine on suht miinimumi viidud.

via Google

V3 Solar Cell

Taavi @ 27.01.2013 16:07 | Registreerunud: 01.04.2003

Püramiidi tipus (14.02.2013 20:30)

Taavi @ 17.02.2013 00:33 | Registreerunud: 01.04.2003

Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata. „Meil on küll kolm pimedat talvekuud ja sinna ei ole midagi parata, sest asume sellisel laiuskraadil. Kuid ülejäänud kuudel saab meie laiuskraadilgi päikesepaneeliga elektrit toota,” on TTÜ Materjaliteaduste Instituudi keemiliste kiletehnoloogiate labori juhataja Malle Krunks veendunud. Tema juhitavas laboris luuakse materjale, mida saab päikesepatareide valmistamisel kasutada. Nende valmistamiseks on leitud mitmeid kogu maailma mastaabis unikaalseid viise. Saate autor on Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=136099

13 aastane leiutaja

prohvet @ 21.03.2013 21:28 | Registreerunud: 06.01.2004

Maailmalõpp lükkub edasi.

Urmet @ 27.04.2013 12:20 | Registreerunud: 17.04.2003

 

Hehh, panin selle küll siia päikese-energia teema alla aga eks ta on väheke laiema haardega artikkel. Siia panin vaid alloleva skeemi pärast, mis näitab et päikesepaneelide hinnad jõuavad vatt-hinnalt juba vaikselt järgi fossiilsele maailmale. 

Soovitan lugeda kogu artikkel läbi aga siin väike tsitaat:

"The remarkable thing about this decline in this cost of solar power is that it’s been going on since the invention of solar cells in the 1950s – roughly 60 years now. If solar keeps dropping in price (even at its slower, long term pace) for another 10 years, we’ll have solar power as cheap as fossil fuels – but with available energy thousands of times greater. If the trend continues for another 20 years, or even 30 years, we’ll have solar power a half or a quarter the price of current fossil fuels – a resource that would boost economic growth worldwide. That’s a big if, but it does look as if we’ll at least achieve parity with fossil fuel prices in the next decade.

The cost of storage also needs to come down, but we’ve done it before, with lithium-ion batteries, where prices dropped by a factor of 10 between 1991 and 2005. In those same 15 years, the amount of energy that a given weight of battery could store roughly tripled."

Loe edasi: http://www.businessinsider.com/the-world-is-not-headed-for-disaster-2013-4#ixzz2RebHk12a

IKEA to start selling solar panels in UK stores

Taavi @ 30.09.2013 21:57 | Registreerunud: 01.04.2003

40% efektiivsust saavutatud

Urmet @ 15.12.2014 10:14 | Registreerunud: 17.04.2003

 

aastal 1989 jõuti 20% jooneni ja alles nüüd sai 40% saavutatud - loodan siiralt, et edasine tempo on kiirem

Loe lisa myscienceacademy.org