Hetkel lehel:
4 külalist
tempt » ÖKO - GREEN & ENERGY » Põlevkivienergeetika / Estonian oil shale energy

Põlevkivienergeetika / Estonian oil shale energy

Põlevkivienergeetika / Estonian oil shale energy

Taavi @ 21.11.2003 13:23 | Registreerunud: 01.04.2003

See räbu on see, mis otsustab Eesti tuleviku ... põlevkivi e. oil shale. Paljukiidetud energiasõltumatus muudab meid põlevkivisõltlasteks ....
----------------------------------------------------
Eestis asuva põlevkivitööstuse tõttu tekib ühe elaniku kohta aastas 9 tonni jäätmeid. Eestis ladustatud jäätmekogust hinnatakse praegu 440 miljonile tonnile, millest 92% tekitab põlevkivitööstus ja -energeetika.

Eestis energia tootmise aluseks olev põlevkivi on harvaesinev ja kivisöega võrreldes suhteliselt vähemväärtuslik maavara, seepärast kaevandatakse väikeses Eestis 84% kogu maailma põlevkivist. Samas on põlevkivi kui kohaliku päritoluga energiaallika kaevandamine ning kasutamine energeetikas ja keemiatööstuses Eesti jaoks eriti tundlik küsimus.

Peamise osa Eesti energiavarust – 93% – annab praegu põlevkivienergeetika. Seega on Eesti lähima kümnendi vältel otseselt sõltuv põlevkivienergeetikast.
----------------------------------------------------
Lisaks peaks meenutma ka Nauru näidet ... saar, mis kaevandamise tulemusel suures osas elamiskõlbmatu "pommiauk" & täna siis Austraalia illegaalsete immigrantide "vangla".
-----------------------------------------------------
This island was a major exporter of phosphate starting in 1907, when the Pacific Phosphate Company began mining there, through the formation of the British Phosphate Commission in 1919, and continuing after independence. This gave Nauru back full control of its minerals under the Nauru Phosphate Corporation, until the deposits ran out during the 1980s.[3] For this reason, Nauru briefly boasted the highest per-capita income enjoyed by any sovereign state in the world during the late 1960s and early 1970s. When the phosphate reserves were exhausted, and the environment had been seriously harmed by mining, the trust established to manage the island's wealth became greatly reduced in value. To earn income, the government resorted to unusual measures. In the 1990s, Nauru briefly became a tax haven and illegal money laundering center. From 2001 to 2008, it accepted aid from the Australian government in exchange for housing an illegal migrant detention center that held and processed asylum seekers trying to enter Australia.

Promm @ 21.11.2003 15:47 | Registreerunud: 01.04.2003

Selle kuu Eesti Loodus on just põlevkivile pühendet. erinevate vaadetega inimesed võtavad sõna aga kõige asjalikuma laksu paneb ikkagi Strandberg
seda numbrit veel netis pole üleeila tuli alles
Oluline aspekt asja juures on ka see et põlevkivi tootmise ja kasutamise juures kulub üle miljardi kuupmeetri vett aastas, millest osa on ka põhjavesi.
On arvatud et tulevikus peetakse sõdu mitte nafta vaid puhta joogivee pärast.

Promm @ 21.11.2003 16:10 | Registreerunud: 01.04.2003

See värk ka et EV valitsuse tegutsemine taastuvenergia kasutamise osas ajab küll sita keema. EL-ile lubati et aastaks 2010 on taastuvenergia osakaal elektritootmises 5%, samal ajal vähendati rohelise energia kokkuostuhinda niipalju et praeguse seisuga on tuulegeneraatorite ehitamine sisuliselt mõttetu (tahtjad on - saaremaa, virtsu, paldiski jt.). Ei tea kelle lobitöö see oli. Samas ütleb mingi Eesti Energia keskkonnajuht et Eestis on taastuvenergiate potentsiaal 2,5 TWh praegu toodetakse ca 9 TWh ja tarbijani jõuab mingi 6 TWh aastas (1TWh=1000000MWh ) Mõned teoreetikud arvavad isegi et kogu elektri saaks tuulest kätte. Tuumaenergiast ei tasu ka rääkida sest näiteks kogu Eesti elektri tootmiseks tuumajaamades tuleks kõige pealt panna magama ca 400 biljonit (miljon miljonit) krooni ja 30 aasta pärast jaamade lammutamiseks veel rohkem. hiljemalt 60 aasta pärast võib ka põlevkivile tðauki öelda.

Mototripp Kirde-Eestisse 25-27.09.2009

Taavi @ 06.10.2009 15:01 | Registreerunud: 01.04.2003

TEMPTi delegatsioon käis otse epitsentris olukorraga tutvumas. Tsiklitega läbi võsa ragistades sattusime "täiesti juhuslikult" väga huvitavatesse kohtadesse.

... sõnadega on seda päris raske kirjeldada - mastaabid on kolossaalsed. Arvan, et ei ole mõtet Egiptusesse püramiide vaatama minna - meil on siin endal palju suuremad ja "igavesed" inimtegevuse jäljed olemas, mida "imetleda". Nõuka ajal oleks võinud mõni aktivist öelda, et kaevandused või settetiigid peaks näiteks 4 nurksed või viisnurga kujulised olema - see oleks päris raju tulemuse andnud :)))

Lisatud satelliidipildi selgituseks: põlevkivikaevandused jäävad vasakule-alla, violetsed-smaragt-indigo laigud on settebasseinid ja 2 basseini Narva lähedal on suurema pindalaga kui Narva linn.

Taavi @ 06.10.2009 15:05 | Registreerunud: 01.04.2003

Reisi marsruut on siin.

Ja mõned pildid siis.

Taavi @ 06.10.2009 15:07 | Registreerunud: 01.04.2003

Varessaares käies nägin mingit kummalist seent - kasvas otse haava tüve seest välja.

Roheline järv

Taavi @ 06.10.2009 15:08 | Registreerunud: 01.04.2003

... selle lombi nimi on kohe ametlikult Roheline järv

Motoaction

Taavi @ 06.10.2009 15:11 | Registreerunud: 01.04.2003

... motikatega sai igast trikke tehtud

Avinurme

Taavi @ 06.10.2009 15:16 | Registreerunud: 01.04.2003

Mõned pildid Avinurmelt - seal on religiooni ja tootmishooned mõnusalt ühte ansamblisse pandud. Vanas kirikus on vist nõuka ajal mingi kuivati või töökoda olnud. Kivikiriku juures on kreisi see valge peldik - ei ole selle kirikute teemaga päris kursis, aga kuidas vanasti kirikutes see peldikute teema üldiselt lahendatud oli? - pühakotta peldiku panemine oli vist suur patt?

Kuremäe

Taavi @ 06.10.2009 15:18 | Registreerunud: 01.04.2003

Kuremäe kloostrist sai ka läbi astututud - päris sehvid puuriidad olid nunnadel.

Taavi @ 06.10.2009 15:23 | Registreerunud: 01.04.2003

... Vasknarvas tegime tutvust Eesti piirivalvega. Enne Tallinna sõitu sai veel Sinimägedelt läbi sõidetud - sinna on päris kõrge ja hea vaatega palktorn püsti pandud.

Püramiidid vs. settebasseinid

Taavi @ 22.11.2009 12:59 | Registreerunud: 01.04.2003

... see võrdlus püramiidid vs. settebasseinide võrdlus jäi mind kummitama. Kuna ise Egiptuses käinud ei ole panen lihtsalt paar pilti Google Earthist siia.

+ milleks Google Earth hea on räägib veel David Attenborough. David on teinud superhäid loodusfilme ... näit. "Planet Earth" sari peaks kindlasti iga ilmakodaniku kohustuslik vaatamine olema ;)


Promm @ 23.11.2009 13:51 | Registreerunud: 01.04.2003

Ma tegin nalja pärast veel sellise võrdluse - Vaatasin tuhavälju, Naurut ja Gizat 10 km kõrguselt.

EESTI!

Taavi @ 23.11.2009 14:58 | Registreerunud: 01.04.2003

Seda Eesti pilti võiks veel tuunida ja lisada (lõigata juurde) neile kahele basseinile veel selle ühe puuduoleva kõige suurema ;) .... oleks täielik gigantomaania

Söe-energeetika = Poola

Taavi @ 14.12.2009 16:38 | Registreerunud: 01.04.2003

... Poola on umbes samas olukorras, mis Eesti:

The country uses coal for 94 percent of its energy needs (Eestis ca 90% elektrienergiast tuleb põlevkivist), among the highest rates anywhere. Plans are to reduce that to 60 percent in 2030 via a nuclear plant, natural gas and wind and solar power.

Ainukese vahega, et pruunsöe e. ligniidi kütteväärtus on kuni 2x suurem (10 to 20 MJ/kg vs. 8,4 MJ/kg) ja kaevandusi on mitmeid st. energiatootmine ei ole vbl. nii tsentraliseeritud. Kuigi valdavalt ja - tööstus ja kaevandused kipuvad pigem Lõuna-Poolas asuma.

The Adamow mine in Turek pumps about 92 million cubic meters of water every year to help extract its brown coal. Of all fossil fuels, brown coal has the largest impact on climate change, in addition to the environmental impact of getting it out of the ground.

The Belchatów power plant is the largest in Poland, supplying almost 20 percent of the nation’s energy. Each year its chimneys belch more than 31 million tons of carbon dioxide into the atmosphere.

With reserves estimated to tap out by 2020, Poland has been moving away from coal. The number of active mines has dropped from 70 in 1989 to 31 in 2008. The work force has shrunk from 400,000 to some 100,000.

Pildid

+ Eestile võrdluseks Poola suurima elektrijaama söebassein

Energia kartograafia

Taavi @ 14.12.2009 17:30 | Registreerunud: 01.04.2003

Eesti vs. Poola ja kuubikud

Taavi @ 27.12.2009 21:12 | Registreerunud: 01.04.2003

"... ühe elaniku kohta arvestatuna tootis kõige rohkem ligniiti Eesti, kelle toodang oli kaks korda suurem kui teisel kohal oleva Poola oma."

Oleme 2x tegijamad kui 2 kohal olev Poola ;)

Võiks Vabakale installatsiooni korras ühe 10 tonnise / 10 000 kg kuubiku põlevkivi püsti panna, et igal mööduval kodanikul tekiks mingi isiklikum suhe oma aastase elektritarbega ... selle kuubiku kõrval võiks olla veel x kuubikut, mis kujutaks kaevandamise käigus teisaldatavat (loe: reostatavat) vett ...

Kui põlevkivi mahukaal on ca 1,0÷1,5 t/m3 ... 10 t = 10 m3 ... mis teeb kuubi serva pikkuseks ca 2,2 m ... "mis polegi väga hull"

+ omaette teema on umbes samades suurusjärkudes kasvuhoonegaaside kogused

Taolist kuubikute teemat sai näha ka Kopenhageni kliimakonverentsil.

CO2 Cubes by Alfio Bonanno and Christophe Cornubert
The cube, measuring 27 feet by 27 feet by 27 feet (8.2x8.2x8.2 m), represents the monthly carbon footprint of the average person, or the amount of carbon produced by each US citizen in two weeks.

by Dezeen

Postitusele lisatud failid:
Säästva_arengu_näitajad_2009.pdf

Põlevkivi ja vesi

Taavi @ 28.12.2009 13:55 | Registreerunud: 01.04.2003

2007/2008. majandusaastal toodeti kontsernis Eesti Põlevkivi 16 314 tuhat tonni põlevkivi, mis on viimase viieteistkümne aasta rekord.

2008 oli kaevandus ja karjäärivee võtt ca 282 miljonit m3 (e. 282 miljonit tonni)

... matemaatika oleks 282 000 000 / 16 314 000 st. 1 tonni põlevkivi kaevandamiseks liigutatakse (loe: reostatakse) 17,2 tonni põhjavett ... 1 : 17,2 ... jätkates eelnevas teemas tõstatatud kuubiku võrdlust, siis kuluks põlevkivielektri tootmisel ühe elaniku kohta 10 x 17,2 = 172 m3 põhjavett ja sellise mahuga kuubi serva pikkus oleks ca 5,6 m

Omaette teema on Narva elektrijaamade jahutusvesi ja selle kasutamata soojus, jahutusvett on põhjaveest umbes 4 x rohkem ehk 1217 miljonit m3 ... tänu sellele peaks Narvas maailmatasemel sõudjad olema - konkreetset viidet jäävabale sõudebasseinile hetkel ei leidnud.

... põlevkivienergeetika kasutab ca 90% kogu Eestis võetavast veest ja tekitab korvamatut kahju Ida-Virumaa põhjavee varudele.

Uuring: põlevkivist elektri tootmine hävitab Kirde-Eesti põhjaveevaru
Põlevkivi elektriks põletamisel jääb tekkinud soojus kasutamata, rahaliselt läheb taoline õhu kütmine aastas maksma kolm kuni neli miljardit krooni. Põlevkivi omahinnas ei kajastu praegu ka see , et keskmiselt pumbatakse aastas põlevkivikaevandustest välja kakssada miljonit kuupmeetrit vett, millest piisaks terveks aastaks viiele miljonile inimesele. Lisaks sellele, et kaevandused tegutsemise ajal põhjavett raiskavad, ohustavad need joogivett ka pärast sulgemist.

Postitusele lisatud failid:
Keskkond_arvudes_2008[1].pdf

Eesti kuubikud

Taavi @ 28.12.2009 14:55 | Registreerunud: 01.04.2003

Kogu eelneva jutu visualiseerimiseks Google SketchUpi pilt:
Pruun kuubik - aastas ühe elaniku kohta kevandatav põlevkivi; järgneb kaevandamisel liigutatav põhjavesi; viimane, kõige suurem kuubik on elektrijaama jahutusvesi.

+ Põlevkivi aastane toodang - väike täpp paremas nurgas on inimene

Keskkond & tervis

Taavi @ 29.12.2009 15:48 | Registreerunud: 01.04.2003

Veel üks asi, mis selle põlevkiviteemaga kokku läheb - riigi tervishoiukulutused antud piirkonnas on suurimad. Vbl. on see mingi anomaalia või kokkusattumus, aga enda kogemusest võin öelda, et õhk elektrijaama läheduses on päris "tossune" ja arvata võib, et vesi, mida kohalikud tarbima peavad pole ka "allikavesi".

Postitusele lisatud failid:
Linnad_ja_vallad_arvudes_2009[1].pdf

Urmet @ 29.12.2009 22:58 | Registreerunud: 17.04.2003


Kas mulle tundub või on Raplamaa kõige heledama tooniga?
Nagu Hiiumaast ja üldse kõigist heledam.

Taavi @ 30.12.2009 12:17 | Registreerunud: 01.04.2003

... nagu oleks ja ... samas tundub mulle Põlva ka heledam kui Hiiumaa - vbl. on see mingi OP efekt.

Selle kaardi juures meeldib mulle legendi osa, kus lõpus toimub väärtuste osas hüpe 6610 pealt 105 288 le ... st. 16x suuremaks ... pm. oleks visualiseerimise mõttes võinud Ida-Virumaa mustana esitada :))

puuramõte

Urmet @ 19.01.2010 17:08 | Registreerunud: 17.04.2003

Hehee, ma alles nüüd panin seda hüpet tähele. Aga noh vähemasti ei ümardatud ehk täiesti lampi?

Loen Erki Puura päevaraamatust järgmist arvutuskäiku:

Eestis tuleb elekter sisuliselt täielikult põlevkivist. Kui teie igakuine elektriarve on 500 krooni ja kasutate EE hinnapaketti Kodu 1, mille hind on hetkel 1.47 krooni/kWh (päeva- ja öötariifil vahet ei tehta), siis kulutate 340 kWh kuus. Taastuvenergia eest võetakse küll ka tasu, kuid selle osakaal on väike, arvestama ei pea.

340 kWh on ca 1220 MJ. Soojuselektrijaamades kasutatava põlevkivi energiast jõuab peale soojuseraldust elektrijaamas ja võrgus kodudesse 27%, seega on selle koguse kodudesse jõudva elektri saamiseks vaja põletada põlevkivi energiakogusega 4500 MJ.

Põlevkivi keskmine kütteväärtus on 11.4 MJ/kg, seega 500 kroonise arve puhul kulub 400 kg põlevkivi, tekib ca 200 kg tuhka ning 400 kg CO2. Kui tonn CO2 hakkab maksma näiteks 400 krooni, siis peaks tulema 500-kroonisele elektriarvele 160 krooni otsa, kui põlevkivi edasi põletame. 400 kg põlevkivi toodetakse meie kaevandustes keskmiselt 0.7 sekundi jooksul, 24 h ööpäevas.

http://www.realtimecarbon.org/

Taavi @ 24.03.2010 16:47 | Registreerunud: 01.04.2003

Võrdluseks Inglismaal toimuv projekt, kus onlainis visualiseeritakse elektrienergia tootmisest eralduvat CO2

Vaadates eelnevat postitust sain ma Eesti numbriks sinna lahtrisse ca 2,5x suurema numbri e. 1200 grammi e. 1,2 kg CO2

http://www.realtimecarbon.org/

1 eestlane

Taavi @ 26.03.2010 17:51 | Registreerunud: 01.04.2003

Et pilt oleks terviklikum täiendan kuubikute võrdlust tahke CO2 ja tuhaga.

CO2 tihedus = 849.6 g/L (NB! supercritical fluid at 150 atm and 30 °C)

Arvutused
- ühe Eesti elaniku kohta aastas põlevkivi elektri tootmisel eralduva CO2 maht

Võtan arvutuse aluseks eelnevalt kasutatud 10t põlevkivi ja sellest peaks siis eralduma umbes 10t CO2 ja 5t tuhka.

10t C02 = 10 000 kg CO2 = 10 000 000 g CO2

10 000 000 / 849.6 = 11 770 L = 11,77 m3, millest kuupjuure võttes saame kuubi serva pikkuseks ca 2,3m

- ühe Eesti elaniku kohta aastas põlevkivi elektri tootmisel eralduva tuha maht

Lisatud failist "Ahtme SEJ tuhavälja sulgemise KMH" leidsin sellised numbrid:
Põlevkivituha mahukaal on 0,9–1,28 g/cm3.

Põlevkivituha keskmine mahukaal oleks sel juhul 1,1 g/cm3.

Lähtudes eeldatud 5t tuhast saame, et:
5t= 5000 kg= 5 000 000 g
5 000 000 / 1,1 = 4 545 454 cm3 = 4,5 m3, millest kuupjuure võttes saame kuubi serva pikkuseks ca 1,7 m

&

Lisatud pildil:
Pruun kuubik - aastas ühe elaniku kohta kevandatav põlevkivi
Valge kuubik - aastas ühe elaniku kohta tekkiv põlevkivituhk
Punane kuubik - aastas ühe elaniku kohta tekkiv CO2 - supercritical fluid at 150 atm and 30 °C
Sinine kuubik 1 - kaevandamisel liigutatav põhjavesi
Sinine kuubik 2 - kõige suurem kuubik on elektrijaama jahutusvesi

Postitusele lisatud failid:
Ahtme_TV_KMH.pdf