Hetkel lehel:
4 külalist
tempt » ÖKO - GREEN & ENERGY » Põllumajandus / Agriculture

Põllumajandus / Agriculture

Põllumajandus / Agriculture

Taavi @ 01.10.2003 11:22 | Registreerunud: 01.04.2003

BIODÜNAAMIKA - Kolmveerand sajandit võitlust materialismiga.

Põllumajandus on kunst.

A farm for the Future

Taavi @ 28.11.2009 19:10 | Registreerunud: 01.04.2003

Meie toidutootmine on mõttetult energiamahukas ... piltlikult öeldes sööme täna naftat.

A Farm for the Future räägib tänastest probleemidest ja võimalikest lahendustest ... kuigi filmina tundub see nats liiga leebe.




+ filmis esineb Post Carbon Institute esindaja

+ The Power of Community: How Cuba Survived Peak Oil




Rob Hopkins: Transition to a world without oil

Taavi @ 06.12.2009 14:35 | Registreerunud: 01.04.2003


Rob Hopkins Von Krahlis

Taavi @ 07.12.2009 12:07 | Registreerunud: 01.04.2003

Rob ei ole Eestis käinud, kuid on siin interneti vahendusel esinenud Von Krahli ürituse raames:

Kas on elu pärast kapitalismi? (25.10.2008 16:05)

Milliseks muutuvad tulevikus linnad ja kuidas korraldavad oma elu sealsed inimesed? Telesarja teises osas vastab neile küsimustele Von Krahli Akadeemia külaline, Suurbritannia mõtleja ja visionäär Rob Hopkins. Akadeemia rahvusvaheline trupp annab kuuldule-nähtule oma tõlgenduse. Kommentaarideks on avatud www.vonkrahl.ee/foorum.

Ettekannet saab vaadata ETV arhiivis:
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=86889

Anupam Mishra: The ancient ingenuity of water harvesting

Promm @ 07.12.2009 15:46 | Registreerunud: 01.04.2003

Katsetan TED-playeri lõimumist.
Kunn saatis lingi, see on vist iidsetest vee hankimise kunstidest.

Cary Fowler: One seed at a time, protecting the future of food

Taavi @ 09.12.2009 16:57 | Registreerunud: 01.04.2003

See et TEDplayer nii lihtsalt ühildub on tõesti hea uudis ;)

Eating Fossil Fuels by Dale Allen Pfeiffer

Taavi @ 12.08.2010 11:34 | Registreerunud: 01.04.2003

At present, nearly 40% of all land-based photosynthetic capability has been appropriated by human beings. In the United States we divert more than half of the energy captured by photosynthesis. We have taken over all the prime real estate on this planet. The rest of nature is forced to make due with what is left. Plainly, this is one of the major factors in species extinctions and in ecosystem stress.
.......................................................
The Green Revolution increased the energy flow to agriculture by an average of 50 times the energy input of traditional agriculture.5 In the most extreme cases, energy consumption by agriculture has increased 100 fold or more.

In the United States, 400 gallons of oil equivalents are expended annually to feed each American (as of data provided in 1994). Agricultural energy consumption is broken down as follows:
· 31% for the manufacture of inorganic fertilizer
· 19% for the operation of field machinery
· 16% for transportation
· 13% for irrigation
· 8% for raising livestock (not including livestock feed)
· 5% for crop drying
· 5% for pesticide production
· 8% miscellaneous8

Energy costs for packaging, refrigeration, transportation to retail outlets, and household cooking are not considered in these figures.

To give the reader an idea of the energy intensiveness of modern agriculture, production of one kilogram of nitrogen for fertilizer requires the energy equivalent of from 1.4 to 1.8 liters of diesel fuel.
......................................................
In a very real sense, we are literally eating fossil fuels.
......................................................
The Green Revolution is becoming bankrupt.

Author's Note
This is possibly the most important article I have written to date. It is certainly the most frightening, and the conclusion is the bleakest I have ever penned. This article is likely to greatly disturb the reader; it has certainly disturbed me. However, it is important for our future that this paper should be read, acknowledged and discussed.

I am by nature positive and optimistic. In spite of this article, I continue to believe that we can find a positive solution to the multiple crises bearing down upon us. Though this article may provoke a flood of hate mail, it is simply a factual report of data and the obvious conclusions that follow from it.


Via PostCarbonInstitute EnergyBulletin

Michael Pollan

Taavi @ 07.09.2010 22:58 | Registreerunud: 01.04.2003

Michael Pollan

Author and activist Michael Pollan is a passionate advocate for sustainable food. In his compelling talk at PopTech, he explores how our industrial food system is keeping us overly dependent on fossil fuels, destroying our environment, and making us sick. Breaking this cycle requires fundamentally changing our relationship to food - and eating more meals together.




The omnivore's next dilemma: Michael Pollan on TED.com

What if human consciousness isn’t the end-all and be-all of Darwinism? What if we are all just pawns in corn’s clever strategy game, the ultimate prize of which is world domination? Michael Pollan asks us to see things from a plant’s-eye view — to consider the possibility that nature isn’t opposed to culture, that biochemistry rivals intellect as a survival tool. By merely shifting our perspective, he argues, we can heal the Earth. Who’s the more sophisticated species now?



Permakultuur

Taavi @ 22.09.2010 16:00 | Registreerunud: 01.04.2003

Wiki

Mis on permakultuur ?
See on oma kodu kavandamine päikese liikumist, valdavaid tuuli ja maapinna reljeefi arvestades. See on looduslikku ökosüsteemi jäljendav aed, mis annab vähese tööga rohkelt saaki, energeetiliselt efektiivne ja inimeste vajadusi rahuldav ühiskonnakorraldus; aga ka näiteks salati, rediste ning maitsetaimede kasvatamine paneelmaja korteri aknalaual - kõike seda ühendab mõiste "permakultuur".

Permakultuuri mõistega tulid 1970. aastate keskel välja austraallased David Holmgren
ja Bill Mollison, kelle ajendiks oli leida positiivne lahendus eesseisvale keskkonna- ja energiakriisile.

Algselt defineerisid nad permakultuuri kui 'inimesele kasulikest loomaliikidest ning mitmeaastastest taimedest koosnevat integreeritud, evolutsioneeruvat süsteemi'.

Nüüd täiendab Holmgren 30 aasta järel: 'Permakultuur kujutab endast teadlikult kavandatud maa-alasid, mis jäljendades looduses leiduvaid mustreid ja suhteid, annavad kohalike vajaduste katmiseks küllaldaselt toitu, kiutaimi, materjale ja energiat."

Sõna permakultuur tuleb inglisekeelsetest sõnadest permanent (püsiv) ja agriculture (põllumajandus) ning tähendab seega nii püsivat põllumajandussüsteemi kui laiemas perspektiivis püsivat, kestvat kultuuri, mis toimib looduse osana.

Oma olemuselt on permakultuur kavandamise süsteem, kusjuures kavandamine võib tähendada oma korteri aia, talu, aga ka ühiskondliku süsteemi kavandamist. Ka oma eluviisi saab ju teadlikult kavandada, eriti kui ollakse valmis läbi mõtlema pooleldi alateadlikke eeldusi.

Permakultuuri põhiline juhtmõte on kõiki tegevusi kavandada looduslike (eriti just välja kujunenud, küpsete) ökosüsteemide eeskujul, mis tähendab energia võimalikult efektiivset kasutamist ning mitmekülgset, kõigile kasulikku suhetevõrgustikku.

Holgren kirjeldab põhjalikumalt tosinat põhimõtet, mida silmas pidada uute süsteemide kavandamisel, aga kindlasti ka olemasolevate hooldamisel.

Näiteks 'jälgi ja suhtestu', 'pigem ühenda (integreeri) kui eralda', 'kasuta väikesemõõtmelisi ja aeglaselt toimivaid lahendusi', 'kasuta servi ja väärtusta marginaalset', 'kasuta iseregulatsiooni ja ole avatud tagasisidele' ning muidugi taastuvenergia kasutamine ja jäätmetekke vältimine/minimaliseerimine.

Läbi taolise prisma lähenedes on võimalik saavutada väga erinevate süsteemide küllaltki suur efektiivsus, saagikus ning isetoimimine, mis madala energiakasutusega ühiskonnas on väga oluline.

Permakultuuri nähtavaks väljundiks on metsaökosüsteemi jäljendavad ning terviklikult toimivad aiad viljapuude, marjapõõsaste ning söödavate taimedega (nt küüslauk, köögiviljad). Üheks leiutiseks on nn kanatraktor, kus kanu kasutatakse piiratud maalapil mulla kobestamiseks ja väetamiseks, mis tõsi küll, on läbi aegade poolteadlikult niigi toiminud süsteemi mõtestatud kasutamine.

Permakultuur võtab koost lahti mõned põllumajanduse põhitõed.
Näiteks esitab esmapilgul tobeda küsimuse, milleks üldse tuleb maad teistpidi pöörata kündes või labidaga kaevates? Ja kas oleks võimalik korralikku saaki saada ka kündmata ? Sest maaharimine on kahtlemata energiamahukas ning mulda pigem kahjustav tegevus.

Permakultuurse mõtlemise üheks oluliseks saavutuseks ongi arusaam, et põllumajandus ei ole valmis. Lõpuks on ju nii põlluharimise, loomakasvatuse kui aiapidamise eesmärgiks inimestele head ja tervislikku toitu pakkuda ning kui seda on võimalik saavutada väiksema energiakulu, aga suurema inimosalusega (mitte ainult otsese töö, vaid ka tähelepanelikkuse ja jälgimise läbi), siis on see lihtsalt üheks täiendavaks ning igaühele kättesaadavaks alternatiiviks suurest agroärist saadavatele toitudele.

Permakultuuri liikumise üks suuremaid võlusid ning väljavaateid on selle olemuslik demokraatlikkus – igaühel on võimalik alustada ja midagi ära teha.

Keskkonnaliikumine on tihti keskendunud suurtele protsessidele – konkreetse saastava objekti või tööstusharu muutmine, riiklikes töörühmades osalemine jne. See on väga vajalik, kuid paratamatult saab sellega tegeleda ainult väike arv inimesi ning paljud, kes on südames rohelised, ei leia endale erilist väljundit.
Samas alustades kasvõi viljaterade idandamise või miniaiaga köögiaknal tekib otsene side looduslike protsessidega, enda tegevuste üha süvenev ökoloogiline mõtestamine ning vastavalt võimalustele ka oma elukorralduse muutmine.
Seda on ju teatud läbi aegade, et üksikus seemnes on peidus terve uus maailm.

Permakultuursete" farmerite ideed

1. TÖÖ ON SEE MIDA PEATE TEIE TEGEMA, KUI TE EI OLE TEINUD NII, ET SEE TEEKS ENNAST ISE.

Tõlkides inglise keelest: kui ei taha mõtelda, siis jookse.

Looduses tehakse kõik vajalik elavate organismide poolt. Aed või aiamaa on (või peaks olema - võiks olla) osa loodusest.

Kui me oleme kohustatud pidevalt vahele segama ja töötama, tähendab see, et me likvideerime tegelikult selle tagajärgi, mida me sellesama tööga ise esile kutsume.

Näiteks, peaaegu kõik aiatööd on tegelikult võitlus mulla kaevamise ja paljastumise tagajärgedega.

Või siis näiteks kastmise ränk, mõttetu töö - enamus, mis sai valatud, tõuseb ööpäeva jooksul õhku! Ja kõik see - lihtsalt harjumus, mõistuse laiskus.

Väike näide mõistlikust majandamisest permakultuuri vaatevinklist :

* maalapp on kodu juures. Kõik elamises tekkivad orgaanilised jäätmed komposteeritakse - see on hinnalisim väetis ja lausa tasuta käes !
Peenrad on täidetud kompostiga, peenardel on "seinad", et umbrohi sisse ei kasvaks ning mulda töödeldakse juba valmis peenral minimaalselt.

Muld on kaetud kõdukihiga (multshimine) - puudub vajadus kaevata, kobestada, praktiliselt pole vaja kasta, rohida sest pinnas hoiab loomulikku niiskus ning kõdukiht ei lase umbrohul kasvada.
Katuse all on reservuaar vee jaoks (vihmavee kogumi: avad kraani - vesi tilgub voolikute kaudu ise peenrasse.

See näide peenrast on loomishetkest alates efektne, ei vaja energiat, vaid kasutab looduse energiat - päikest, tuult, vett.

USA-s on tuntud farmer Anna Etsei, mõistliku kasvumaja omanik, kes pingutamata teenib 50000 dollarit aastas 2,5 sajandikult klaasiga kaetud pinnalt. Loomulikult, algselt pani ta ehitisse 7 dollarit ruutmeetri kohta, kuid nüüd saab tulu praktiliselt raha kulutamata.

2. JÄÄTMED - on IGASUGUNE VÄLJAVISATAV PRODUKT, MIS ON KASUTU SEEPÄRAST, ET TE EI MÕISTA SEDA KASUTADA.

Looduses jäätmeid ei ole, ning ka meil ei saa olema. Kuna elame paraku sünteetilisel ajastul, peame tegema paranduse - peaaegu ei ole.
Sünteetika tuleb põletada tünnis. Plastpudelid lähevad suures koguses taaskasutusse. Kõik ülejäänud läheb kompostiks, multšiks ja teedele raputamiseks.

3. KÕIK VAJADUSED RAHULDATAKSE VAID MÕNE ALLIKAGA.

Näited :
* Toit tibudele: alõtša ja mooruspuu - ülevalt, sorgo ja mais - kulissilt, rohi ja kaunviljad põlluribalt, putukad ja teod aiast.

Toit taimedele: kompost, kõdu, langenud lehed, sideraadid.

kastmiseks Vesi - tiigist, vihmast, mida säilitatakse multši ja tiheda istutusega. Ja nii edasi.

Ei mingeid kalli raha eest ostetud söötasid, väetisi ning kasuturbaid.


4. IGA EHITIS, LOOM JA TAIM TOOB ERINEVAT TULU.

Taimed see on toit, kompost, ravim, samuti ka kosmeetika. Sirvige vaid raamatud "Kodune Ürdiaed" ning sealt leiate mõtteid ja ideid, kuidas ise valmistada ja mis veel olulisem KASVATADA ürte, mis on ühtlasi nii ilutaimed ja lilled - ainakunistused, kui ka maitseained, ravi- ja lihtsalt nautimiseks mõeldud joogitee valmistamiseks, baasmaterjal kosmeetika, vanniõlide, shampoonide ja kreemide koduseks tegmiseks ja palju muud.

Kaunviljad on peale selle veel meetaimed, lämmastikukogujad ja kahjurite eemalepeletajad.
Puud võivad olla karkassiks aedoale. Aiavõrk - suurepärane karkass murakale, vistaariale või teistele "elavtaradele" ehk hekkidele. JA NII EDASI. Lihtsalt tuleb mõtelda, otsida ja lasta fantaasial lennata.

Looduses ei lange mullaviljakus mitte kunagi.
Sellest saab teha lihtsa ja ilmselge järelduse: kui me oleks teinud maaga midagi õiget, kasulikku, suureneks tema viljakus pidevalt.
Saak kasvaks. Taimed hämmastaks oma võimsuse ja gigantsusega. Ning mingisugust mulla hävinemist ei oleks!

Me kaevame maad massiliselt. Enamik suvilaomanikke arvab, et kogu suvila maaala tuleb läbi kaevata. Nad ei märka, et saakiandvate taimede all on mitte rohkem kui 30% mullapinnast.
Ülejäänud maaala haritakse tööd armastavalt läbi vaid võitluseks umbrohtudega.

Meie muldade viljakust ei loo meie! Meie, kõigi oma labidatega, kõige oma tehnikaga, kastmiste ja väetamistega hävitame pidevalt viljakust.

Viljakust, see on mulla võime anda toitaineid, koguda ja hoida niiskust ja õhku, loovad juba miljardeid aastaid elavad organismid mullas. Need, kes elunevad mullas,: ennekõike juured, vihmaussid ja putukad, nende käikude seintel aga mikroorganismid. Ja need, kes tegelevad surnud orgaanikakihi ümbertöötamisega, needsamad vihmaussid, putukad ja mikroobid - mulla pealispinnal.
Just see elus sisemus pluss elav välispind ongi muld.
Ilma kõige selle elava sisemuseta on see kõigest vaid karkass. Parafraseerides kauplustes leiduvat juustu laadset toodet - mulla laadne ollus.

Elusus loob mullastruktuuri: kaevab kanaleid ja käike. See struktuur ei hävine sajanditega. See kindlustabki elu: imab ja kogub vett, juhib õhku, laseb alla süsihappegaasi, ilma milleta mineraalid ei lahustu. Kõik see tuleb atmosfäärist, ning seepärast on atmosfääriga otsene seos - see on mulla elu alus.

Kündmine ja kaevamine loob rikutud, segipööratud mullakihi, mis vajub kiiresti peale esimest vihma. Muld isoleeritakse atmosfäärist. Kõik elusstruktuur rikutakse. See on sama, kui jätta auto pressi alla, ning hiljem imestada, miks see ei sõida. Läbi kaevatud muld saab šoki, tardub: ei hinga, ei ima vett, kuid peamine - lakkab toitainete andmine.

Pealispinna paljastumine, ning struktuuri segi paiskamine on kõige efektiivsem meetod mulla, kui aktiivse, viljaka keskkonna hävitamiseks. Ning nii hämmastav kui see ka ei ole - just sellega ongi kõik aednikud suurema osa ajast hõivatud ! Püüdlikult viime mulla jõuetuseni, hiljem aga üritame kogu suve korvata seda, mida rikkusime kastmise, väetamise ja kobestamisega.

Rikutud struktuuri ei asenda millegagi. "Segu savist, liivast, orgaanilistest jäätmetest ja mineraalidest, isegi vajalikus proportsioonis ei ole kaugeltki sama viljakusega võrreldes sama koostisega mullaviljakusega.

Niisiis, armsad aiasõbrad, käes on nõiaring. Laotanud sõnnikut, kaevanud, kobestanud, kastnud, väetanud, viies mulda uusi stimulaatoreid me tegelikult tapame viljakust. Ning ta püsib miinimumil.

Kuidas on nii, et looduslik muld, mida ei väetata millegagi, toodab tuhandete aastatega biomassi ,aga parimad meie põllud, mida väetatakse igaaastaselt ja nii rikkalikult, ei anna sellega võrreldagi?
Juba peaaegu sada aastat peetakse seda ilmseks, et muld jääb ruttu jõuetuks, kaotab toiteelemendid, ning meie peamine ülesanne on korvata neid puudusi regulaarselt.

Tundub, et tegemist on kõige märkimisväärsema agronoomilise müüdiga !

Eelmise sajandi lõpus rida Euroopa teadlasi tõestasid, et see pole nii.
Agrokeemia õpetas ja õpetab ainult vees lahustuvaid elemente. Muld aga sisaldab ja imab kordi rohkem seotud ja lahustumatuid aineid. Ja asi on selles, et looduslik, aktiivne muld lahustab ja annab seda ammendamatut tagavara edasi taime juurtele. See ongi viljakus.
Aktiivselt hingav muld saab õhust suures koguses lämmastikku, hapnikku, süsihappegaasi ja vett, samuti märgatavas koguses nitraate, ammoniaaki, metaani, vesiniksulfiidi, joodi, fosforit ja orgaanilist tolmu.

Küntud muld, tänu mulla kanalite lõhkumisele, peaaegu ei hinga, ei vaheta atmosfääri gaase, ning ei saa õhust aineid kätte.


VILJAKUS JA MIDA TEHAKSE VALESTI

VILJAKUSE NELI TINGIMUST

1. OPTIMAALNE JA PIDEV NIISKUS. Kui on liiga kuiv, muutub muld tihedaks, aga elu temas praktiliselt sureb, - lõpeb orgaanika lagundamine ja lämmastiku fikseerimine. Liigniiskuses kõik lämbub, ning algab kahjulik hapnikuvaene orgaaniliste jäätmete käärimine (silostumine).

2. ÕHUÕÕNSUSTE JA KANALITE SÜSTEEM, MIS ON SEOTUD ATMOSFÄÄRIGA. Ilma hapnikuta ei toimu lämmastiku üleviimist taimedele omastatavasse vormi (nitrifikatsioon), ei tööta happed, lahustuv fosfor, kaalium ja teised elemendid; ilma kanaliteta muld ei kurna vett (sisemine kaste), ei ela mikroobid, vihmaussid ja putukad.

3. SUVEL PEAB MULD PIDEVALT OLEMA ÕHUST JAHEDAM. Vastasel juhul ei teki sisemiste õõnsuste seintele kastet. Üldse on temperatuuri tõus stress juurtele ja mulla elulisusele.

4. SÜSIHAPPE (H2CO3) LIIG MINERAALIDE LAHUSTUMISEKS. Süsihape tekib süsihappegaasi ühinemisel veega. Ilma temata ei anna alusmuld lahusesse toiteelemente. Nii moodustub juurtele parim keskkond.

Nüüd neist lähemalt :

NIISKUS:

* "Sügav künd lõhub kõdunenud juurte ja vihmausside poolt loodud kanalid, ning peenestab mulla pulbriks, millest peale esimest vihma moodustub tainas, hiljem kuivades kui tellis, ning ta praguneb. Ümberpööratud alusmuld on veel vastuvõtlikum kahjuliku mullakooriku tekkimisele, mis lõplikult pidurdab õhu juurdepääsu mulda... Ja siis valame meie veel ülevalt vett juurde ja tulemuseks on mulla "lämbumine".
Niiskus ja õhk - ei ole eraldi. Tulles läbi juurekanaleid, täidavad vesi ja õhk need koos, ning tasakaalustavad üksteise koguse, hoides soodsaimat olukorda. Kanalid, mis jäävad igaaastaselt maha surnud juurtest, - need on mulla "poorid" ja "kopsud". Ilmselt pole mullas midagi tähtsamat nendest kanalitest. Nad juhivad mulda õhku. Nende seintel on kõige halastamatuma kuuma ajal sisemine kaste, andes niiskust kaks korda rohkem kui sademed. Kanalite kaudu valgub vihmavesi alusmullani, ning ülemine kiht pääseb liigniiskusest. Nende kaudu langeb ka süsihappegaas, ning nendes toimub mineraalide lahustumine.

Aiapidaja põhiline eesmär on hoida seda struktuuri ja selle ühendust õhuga.
Selleks:

1) mulda ei töödelda sügavamalt, kui 4-5cm

2)muld peab olema pealtpoolt pidevalt kõduga kaetud. Nagu ka looduses. Mulla harimine seisneb umbrohujuurte läbilõikamises lameda lõikajaga. Sellisel režiimil kobestab muld suurepäraselt iseennast, ning tema viljakus "elustub".

3. MULLA JAHEDUS

Vajaliku temperatuuri ja süsihappegaasi loob kõdumultš.
Et vesi kondenseeruks mulla tühemikes, peavad nad olema jahedad. Varjus veel jahedamad. Just seepärast on mets nii vettandev, et seal sünnivad isegi ojad. Siiski on nitrifitseerivatele bakteritele vaja, vastupidi, soojust.
Kuid kui mulda kaevata, on see lahendamatu vastuolu: kevadel kaotab muld kiiresti jaheduse ja kuivab, taimed aga kannatavad lämmastiku puuduse käes, ja meie puistame salpeetrit. Kõdutekk lahendab selle probleemi. Muld, mis on multšiga kaetud, on pikalt, kogu suve, piisavalt jahe. Kõdu soojeneb ise kiiresti, ning temas toimub aktiivne nitrifikatsioon, ning teiste elementide vabastamine, mis mööda kanaleid jõuavad noorte juurteni.

. SÜSIHAPPEGAAS.

Kogemused näitavad, et hapete olemasolul lahustuvad fosfaadid 30 korda kiiremini ja teised elemendid - umbes samuti.
Mineraalide lahustamiseks vajalikke happeid eritavad taimejuured ise, samuti mikroobid.
Kuid peamine lahustaja on süsihape, tema allikaks on süsihappegaas.
Seda eritavad hingamisel putukad ja mikroobid ning lagunev orgaanika.

See on vajalik fotosünteesiks: kui tõsta süsihappe sisaldust õhus 15-20%-ni, võib saak paraneda poolteist korda.
Seepärast tehakse kasvuhoonetesse spetsiaalsed põletid, mis tõstaksid süsihappegaasi taset õhus.
Ja siin ongi viga !
Süsihappegaasi liigne kogus lämmatab nitrifikatsiooni.
Selle tasakaalustamiseks vajame suurtes kogustes lämmastikväetist ja nitraate

Ja jällegi on väljapääsuks kõdumultš !
Moodustunud soojas kõdus, langeb süsihappegaas, kui raskem, mööda kanaleid alusmulda, kus jääb süsihappena püsima. Ülesse aga jääb õhk ja toimub aktiivne nitrifikatsioon.

Ühe puidust adra abil, kasvatati fantastilist saaki iidses Mesopotaamias ja Egiptuses. Juba ammu lähevad arenenud maade farmerid üle künnita põlluharimisele.

Aga meie ikka ja endiselt kaevame ja künname !

via Puhas Elu

Albert Bates ja permakultuur from Unemasin on Vimeo.



Permaculture - Farms for the Future

More than 96 per cent of all the food grown in Britain is reliant on synthetic fertiliser. Without it there would be serious trouble.
But without artificial fertiliser there's not enough nutrients for the crops to grow, and without ploughing there is nothing to aerate the soil. So how can we manage without them?
The answers are in nature. As Charles Darwin pointed out, earthworms have been ploughing and aerating the soil for millions of years. And as for fertilisers, just look at how a forest flourishes: by using the natural fertility created by billions of living microbes, fungi, plants and animals.
The non-destructive, low-energy methods are elements of a wider system known as Permaculture, which challenges all the normal approaches to farming. One of its central principles is that you work with the land, rather than against it.



Electrical farming by John Howe

Taavi @ 03.10.2010 14:27 | Registreerunud: 01.04.2003

John Howe on mehaanik, kes oma väikeses farmis filosofeerib ja ehitab elektrlisi sõidukeid. Põhiliseks Johni vaevavaks probleemiks on tänase põllumajanduse energiamahukus ja sõltuvus fossiilsetest kütustest.

Olen isegi mõelnud, et maal elades võiks majapidamises üks elektri ATV olla, aga Howe idee, et sellise masina külge veel elektrisaag vm. tööriistu ühendada on super! st. pikemas perspektiivis muutuvad sõidukid, tööriistad ja majad üheks omavahel seotud tervikuks.

solarcarandtractor.com










Toit, väetis ja Eesti vosvoriit ...

Taavi @ 07.02.2011 22:36 | Registreerunud: 01.04.2003

Rahvastikuarvu kasv tähendab ka suuremat sõltuvust intensiivse põllumajanduse mõnuainest - väetisest.

A growing global population has lead to increasing demands for food. Farmers around the world rely, at least in part on phosphorus-based fertilizers in order to sustain and improve crop yields. But the overuse of phosphorus can lead to freshwater pollution and the development of a host of problems, such as the spread of blue-green algae in lakes and the growth of coastal 'dead zones'.

via SD

Kuidas Eesti sellega seotud on?

Peaaegu veerand sajandit tagasi, kui Eesti rahvas võitles nagu üks mees fosforiidi­kaevanduste vastu, maksis tonn fosforiidimaaki umbes 35 dollarit. Selle taseme juures püsis maavara hind kümneid aastaid. Viimastel aastatel on aga toimunud drastiline muutus – mõne aastaga on hind kerkinud 140 dollarini tonn.

Fosforiidi hinnatõusu põhjusi on kaks. Esimene põhjus on põllumajandussaaduste, eriti teravilja hinna tõus viimastel aastatel. Fosforiidid on peamiseks tooraineks väetistele ning koos teravilja hinnaga tõusevad ka väetiste ja nende tootmiseks vajaliku tooraine hinnad. Eriti järsk oli põllumajandussaaduste hinnatõus vahetult enne finantskrahhi 2007. ja 2008. aastal. Lisaks nõudluse kasvule toiduainete järele avaldas teraviljahindadele survet ka biokütuste järjest intensiivsem kasutamine.
Erinevalt naftast ja paljudest teistest toorainetest fosforiidiga börsidel ei kaubelda, mistõttu fosforiitidel ühtset maailmaturuhinda pole. Tooraine hind kujuneb ostjate ja müüjate omavahelisel kokkuleppel, mis võib varieeruda küllaltki palju. USA Geoloogiateenistuse andmetel kerkis fosforiidi keskmine hind 2008. aastal 76,64 dollarini tonn võrrelduna 51,36 dollariga tonn aasta varem.
Maailma suurim fosforiidi eksportija on Maroko, mis annab peaaegu poole maailmatoodangust ning seetõttu mõjutab just Maroko kõige rohkem selle tooraine hinda. Maailma suuremate väetisetootjate hulka kuuluva Mosaici tegevjuht James Prokopanko nimetab Marokot fosforiitide Saudi Araabiaks.
Ajakiri Bloomberg Businessweek kirjutas novembri algul, et Maroko riiklik fosforiidimonopol Office Chérifien des Phosphates (OCP), mis on ühtlasi riigi suurim tootmisettevõte, üritab fosforiidi hinda üles kruvida. Ettevõtte mitteametlikuks nõukogu esimeheks on kuningas Mohammed VI.

OCP partnerid kurdavad marokolaste jäikuse üle
“Kui püüad nendega rääkida, nad ei vasta. Nad on alati olnud sellised. See on nende taktika,” rääkis ajakirjale Taoufik Meddeb Tuneesia keemiakontsernist Groupe Chimique Tunisien. Tema sõnul on viimase 30 aasta jooksul fosforiidimaard­las muutunud kõik, välja arvatud üks asi – marokolaste salalikkus.
Tänu fosforiidi kallinemisele (vahetult enne finantskrahhi, 2008. aasta septembris, kerkis Maroko fosforiidi hind koguni 460 dollarini tonn) on kasvanud ka Mohammed VI rikkus. Ajakiri Forbes hindab kuninga vara suuruseks kaks miljardit dollarit ning ta on sellega maailma rikkamate valitsejate hulgas seitsmendal kohal, jäädes küll tublisti maha Dubai ?eigile Mohammedile, küll aga edestades meilgi jalgpalli mängimas käinud Monaco printsi.
Viimaste andmete kohaselt on aga Maroko varandus veelgi kasvamas. Septembris teatas rahvusvaheline väetiste arendamise keskus, et Maroko fosforiidivarud on kasvanud 5,7 miljardilt tonnilt 50 miljardi tonnini, mis moodustab 85% kogu maailma fosforiidivarudest.

Enamus fosforiidist kulub väetiste tootmiseks
Maailma rahvastiku kasvades, mis suurendab nõudlust teravilja, liha ja biokütuste järele, suureneb ka fosforiitide nõudlus kaks kuni kolm protsenti aastas. Mõnede teadlaste arvates ootab meid lähima 50 aasta jooksul ees analoogiliselt naftatipuga ka fosforiiditipp. Mis aga veelgi hullem, ka fosforiit on muutumas geopoliitiliselt tundlikuks teemaks. 2007.–2008. aastal toimunud teraviljahinna kiire tõusu ajal toimusid Aasias ja Aafrikas suured rahutused. Pakistanis läksid rahutused isegi nii kaugele, et ladude ja farmide kaitseks pidi vahele astuma armee. Hiina kehtestas fosforiidi ekspordile 135protsendilise tollimaksu, täna kehtib seal 110protsendine tollimaks vaid ostuperioodil.
Ehkki valdavat osa fosforiitidest kasutatakse väetise tootmiseks, pole see fosforiidi ainus kasutusala. Umbes 15% toorainest läheb detergentide valmistamiseks või toiduainetööstusesse. Fosforhapet kasutatakse Coca-Colas ning muudes karastusjookides, fosforhappe sooli aga salaamis ja teistes vorsti- ja juustutoodetes, kus need aitavad säilitada niiskust. Ka elektroonikatööstus ei saa hakkama ilma fosforita – seda elementi kasutatakse kauakestvates liitiumakudes.
Eestis hakati fosforiiti tootma eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel pärast seda, kui Kaubandus-Tööstusministeerium oli 31. märtsil 1921 andnud osaühisusele “Eesti Vosvoriit” loa hakata kaevandama fosforiiti Ülgasel. Kaevandamine jätkus ööni vastu 5. detsembrit 1938, kui vabrikuhoone põlema süttis ning täielikult hävis. Uus kaevandus asutati 1940. aastal Maardus, kus fosforiiti toodeti kuni 1991. aastani, mil selle maavara kaevandamine lõpetati.
Ehkki Eestis on Euroopa suurimad fosforiidivarud, on meie fosforiidid kahjuks või õnneks maailma fosforiidileiukohtade kaartidelt kadunud. Tõsi, aeg-ajalt neist kitsas spetsialistide ringis toimuvatel nõupidamistel räägitakse, kuid uuemas rahvusvahelises kirjanduses ei õnnestunud mul Eesti fosforiitide kohta midagi leida.
Nagu öeldud, on Eesti fosforiidivarud suurimad Euroopas ning märkimisväärsed ka maailma mastaabis. Eesti maavarade koondbilansi andmetel on fosforiidivarusid kokku 2,9 miljardit tonni, neist veidi üle poole tarbevarud. Meie maapõues on peidus päris mitu protsenti kogu maailma fosforiidivarudest, samal ajal kui meie elanike arv moodustab alla 0,3 promilli maailma rahvastikust.

via Inseneeria

Promm @ 08.02.2011 11:59 | Registreerunud: 01.04.2003

Kõrgesti austatud akadeemik/bisnesmän A. Raukas juba teatas ju lausa ajalehes, et ajame hästi suure tuumaelektrijaama püsti, siis saab hakata fosforiidist väetist tootma ja saame kõik väga rikkaks.

Eesti toiduturu ülevaated Eesti konjuktuuriinstituudist

Taavi @ 06.04.2011 17:16 | Registreerunud: 01.04.2003

Võrreldes eelmise aasta märtsiga on tarbijatele märgatavalt kallinenud piimatooted, leib-sai, kartul ja köögivili. Nii oli kilepiim 40,7%, hapukoor 33,7%, kohvikoor 39,3%, juust 17,5%, keefir 23,9% ja või 14,4% kallim kui aasta tagasi. Kondita sealiha ja kohalik broiler aastaga odavnesid, veiseliha, hakkliha, viinerid ja keeduvorst kallinesid. Sai kallines aastavõrdluses kauplustes 14,4%, leib 10,1%, nisujahu 17,3%, ja suhkur 25,4%. Kauplustes kallines aastaga enamik köögiviljadest. Peakapsas kallines aastaga 155,6%, lahtine kartul 134,9% ja porgand 40,9%. Aastatagusega võrreldes on langenud kauplustes kodumaise kurgi hind 8,2% ning välismaise tomati ja kurgi hind vastavalt 3,8 ja 37,2%.

Mootorikütuse (95E) keskmine jaehind automaattanklates oli märtsis 1.24 €/l, mis oli 12% kõrgem kui aasta tagasi. Diislikütus kallines aastaga 19%. Nii mootorikütus 95E kui diislikütus kallinesid märtsis veebruariga võrreldes 2%.

via EKI

Postitusele lisatud failid:
Elanike_toitumisharjumused_ja_toidukaupade_ostueelistused_2009.pdf

Marcin Jakubowski: Open-sourced blueprints for civilization

Taavi @ 16.04.2011 23:55 | Registreerunud: 01.04.2003

The Buckminster Fuller Challenge 2010 võitja Allan Savory

Taavi @ 12.06.2011 19:39 | Registreerunud: 01.04.2003

The Buckminster Fuller Challenge 2010

Allan Savory - Keeping Cattle: cause or cure for climate crisis?

... ehk siis rohusööjad/lehmad päästavad planeedi? ... tundub, et mingi osa kindlasti.

Allan Savory argued that while livestock may be part of the problem, they can also be an important part of the solution. He has demonstrated time and again in Africa, Australia and North and South America that, properly managed, they are essential to land restoration. With the right techniques, plant growth is lusher, the water table is higher, wildlife thrives, soil carbon increases and, surprisingly, perhaps four times as many cattle can be kept.

WIKI
Allan Savory
Holistic management

Allan Savory - Keeping Cattle: cause or cure for climate crisis? from Feasta on Vimeo.



VKG - Fosforiit ja kütus - Eesti

Taavi @ 10.11.2011 17:59 | Registreerunud: 01.04.2003

2011. aastal asus VKG kaardistama fosforiidi kasutuse potentsiaalseid võimalusi.
via VKG

http://eestifosforiit.ee/

Akadeemik Anto Raukase sõnul on Eestis kõige suurem fosforiidi leiukoht Euroopa Liidus – maapõues on fosforühendeid miljardites tonnides.

Fosforiiti kasutatakse peamiselt põlluväetiste toorainena, kuid ka detergentide ja toidulisandite tootmiseks. Samuti osaliselt toiduainetööstuses ja liitiumakude tootmiseks.

www.virumaateataja.ee

Praegu vedelkütuseid importivast Eestist saab hiljemalt viie aasta pärast suur kohalike vedelkütuste eksportöör.

2016. aastal sündiva Eesti Kütusetööstuse tootmismahud ületavad mitu korda Eesti enda tarbimist.

Aasta 2016 on tähtaeg, millele Eesti oma kütusetehaste projekte hauduvad ettevõtted võidu jooksevad. Põlevkiviõlist on lubanud selleks ajaks diiselkütust valmistada nii Viru Keemia Grupp (VKG) kui ka Eesti Energia. Samasse aega peaks jääma ka Tallinna Sadama ja Ukraina ettevõtte DMSS naftatöötlemistehase valmimine Paldiski sadamasse.

via http://www.bestsales.ee
 

No-till farming

Taavi @ 16.11.2011 15:42 | Registreerunud: 01.04.2003

Viimasel ajal Eestis kanda kinnitama hakanud otsekülv võimaldab väidetavalt ca 2 korda väiksema kütuse kogusega hakkama saada jne.

No-till farming (also called zero tillage or direct planting or pasture cropping) is a way of growing crops from year to year without disturbing the soil through tillage. No-till is an agricultural technique which increases the amount of water and organic matter (nutrients) in the soil and decreases erosion. It increases the amount and variety of life in and on the soil but may require herbicide usage.

TEDxLoodusele - Aleksei Lotman - Mis on kõrge loodusväärtusega põllumajandus?

Taavi @ 25.02.2012 00:25 | Registreerunud: 01.04.2003

Aleksei Lotman, Estonian environmentalist working on sustainable agriculture. Main aim is to promote high nature value farming, in other words agriculture that supports biodiversity by maintaining seminatural communities, traditional landscapes and endangered species habitats. Other related fields of work are protecting old domestic animals' breeds and plant varieties, and developing viable organic farming.

TEDxTC - Jonathan Foley - The Other Inconvenient Truth

Taavi @ 08.04.2012 18:31 | Registreerunud: 01.04.2003

Mees ehitas seale sõime

Taavi @ 25.09.2012 02:14 | Registreerunud: 01.04.2003

Aastane väetisekogus

Urmet @ 27.11.2012 11:17 | Registreerunud: 17.04.2003

Toidu hind 2013

Taavi @ 12.01.2014 00:52 | Registreerunud: 01.04.2003