Hetkel lehel:
4 külalist

Valgustid

Valgustid

Taavi @ 19.03.2010 14:46 | Registreerunud: 01.04.2003

Oleme jõudnud ajastusse, kus väikese valgusviljakusega ehk palju energiat tarbivad lambid peavad meie igapäevaelust lahkuma. Siinkohal pean silmas traditsioonilist hõõglampi, mille valgusvoo tugevus võimsusühiku vati kohta on üsna niru.

Samas on nostalgitsejatel põhjus olemas, sest asemele tulevad uudsed lahendused ei ole samuti mitte just täiuslikud. Eriti kehtib see luminofoorlampide (siia kuulub loomulikult ka kompaktlamp, rahvapärase nimetusega säästupirn) kohta, sest neil on mõningad saladused, millest pole palju räägitud.

Kui traditsiooniline hõõglamp turult kaob jäävad hetkel alles halogeenlambid, madal- ja kõrgrõhu- luminofoorlambid ning valgusdioodid.

Halogeenlambid on sisuliselt samad mis hõõglambid, neis kasutatakse lihtsalt teistsugust gaaside segu, mis lubab hõõgniidil saavutada kõrgemat temperatuuri. Kõrgem temperatuur tähendab veidi rohkem valgust ja kõrgemat värvustemperatuuri (valgus ei ole enam nii kollane).

Luminofoorlambid, siin all mõtlen nii madalrõhuluminofoorlambid (päevavalguslambid, kompaktlambid) kui kõrgrõhuluminofoorlambid (metall-haliid, naatriumlamp jne), annavad seni kõige rohkem valgust vati kohta, kuid nad kõik on ribalise spektriga. Päikeselt tulevate elektromagnetkiirguste spekter on pidev. Tähendab, seal on kõiki võimalikke sagedusi, mis meile nähtavasse lainevahemikku jäävad, enam-vähem võrdselt. Samasuguse spektriga on ka hõõglambid, neil on ainult seda spektri osa vajaka, mida meie silmad tajuvad siniste toonidena, sellepärast ka hõõglampidel kollakas valgus. Kuna luminofoorlampide spektris on osa lainepikkusi puudu, siis ei ole sellises valguses võimalik tajuda objektide värve nii, nagu me tajume neid õues päikese käes. Siin on näiteks probleemi ees kunstinäituse korraldajad. Selleks, et eksponeerida maale kunstvalguses, ei saa me kasutada luminofoorlampe, kuna nende valgel värvid moonduvad. Samas kasutades halogeenlampe jääb veidi puudu sinakatest toonidest ning lisaks halogeenlambi poolt kiiratav infrapunakiirgus võib maale kahjustada.

Uued tulijad valgustite turul on valgusdioodid. Hetkel suudavad nad anda pideva spektriga valgust, nende värvustemperatuuride vahemik on väga suur, ulatudes 2500K kuni 6500K ja valgusvoo tugevus vati kohta hakkab lähenema juba luminofoorlampidele.

Valgusdiood on pooljuhtmaterjalist seadis, kus kahe erineva juhtivustüübiga pooljuhi (ühel pool aukjuhtivus ja teisel pool elektronjuhtivus) piiril, ehk siirdes toimub valgusdioodi läbiva voolu toimel laengukandjate (elektron auk paaride) kombineerumine ja rekombineerumine, millest viimase protsessi käigus vabaneb energiat elektromagnetkiirguse näol. Selline kiirgus on suhteliselt konstantse lainepikkusega ja lainepikkus on sõltuvuses kasutatavast pooljuhtmaterjalist. Valge valgus saadakse valgusdioodides samuti luminofoori vahendusel. Kus valgusdioodi poolt kiiratud monokromaatne kiirgus, tüüpiliselt 450nm lainepikkusega, läbib luminofoormaterjali, mis annab meile laia spektriga valge valguse. Sõltuvalt luminofoormaterjali koostisest saame meile sobiva värvustemperatuuriga valguse.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kuidas luminofoorlambid annavad ribalise spektri ja luminofoori kasutavad valgusdioodid pideva spektri?

Nimelt on vastus kahetine, esiteks on ribalises spektris süüdi luminofoorlampides toimuv gaasi läbiva voolu toimel selle ergastamine, millise protsessi tulemusena esinevad gaasis tugevad resonantsid, teiseks on olemas ka praktiliselt pideva spektriga luminofoorlambid, mis kasutavad paremaid luminofoormaterjale. Paraku on viimaste lampide hind palju kõrgem.
Hetkel kasutuses olevate pooljuhtmaterjalide puhul püsib siirdeala materjalis seni, kuni siirdealas ei ületa temperatuur 150?C, üle selle temperatuuri siire paraku hävib pöördumatult.

Valgusdioodi eluiga sõltuvalt siirde temperatuurist on eksponentsiaalses sõltuvuses, ehk kuni siirde temperatuurini umbes 85?C veaks valgusdiood tootja poolt lubatud 50 000 töötundi välja, aga sealt edasi hakkaks eluiga eksponentsiaalselt vähenema. Valgusdioodide vananemine toimub natuke teisiti, kui tavapärastel valgusallikatel. Nimelt hõõglambid ütlevad lihtsalt ühel hetkel üles, sest hõõgniit põleb läbi. Luminofoorlambid hakkavad vilkuma või samuti kustuvad, kui nende eluiga on otsas. Valgusdioodid aga tuhmuvad vaikselt. Teoreetiliselt kui suudaksime hoida siirde temperatuuri madalana, siis oleks valgusdiood peaaegu igavene, aga kõrgematel temperatuuridel siirde omadused muutuvad ajas tasapisi halvemaks ja siirdeala ei kiirga enam niipalju elektromagnetkiirgust.
Siirde temperatuuri põhjustab loomulikult siiret läbiv vool, ehk vool korda päripingelang valgusdioodil on võrdne seal hajuva võimsusega. Hetkel toodetakse juba 100 lm/W valgusdioode, mille puhul umbes 25% energiast lahkub sealt meile nähtava valgusena ja ülejäänud 75% läheb soojuseks. See soojus on vaja sealt jahutusradiaatori abil ära juhtida. Loomulikult tuleb arvestada, et siirde temperatuur on kordades kõrgem, kui jahutusradiaatori pinnatemperatuur. Üldiselt on hea jahutusradiaatori korral saavutatav 25?C õhus radiaatori pinnatemperatuur mitte kõrgem kui 40?C ja siirde temperatuur on sel juhul kuskil 75?C. Siit on selge, et pikaealine valgusdioodidel lamp kõrge temperaatuuriga keskkonnas nagu saunas ei ole võimalik.

Poodides müüdavaid valgusdioodidel lampe vaadates ei teki veel ostuhuvi, sest esiteks kasutatakse vananenud tehnoloogias valgusdioode ja teiseks jahutusradiaatori suurus vastavalt lubatud võimsusele ei ole silma järgi hinnates paigas, seega pikka eluiga neil lampidel ei saa olema. Lisaks on pakutavad valgustid liiga väikese võimsusega, mistõttu on need ikka rohkem dekoratiivse iseloomuga.

Seoses kompaktlampide ja valgusdioodidel valgustite tulekuga on probleemiks hetkel see, et ostjad ei tea midagi valgusest. Tarbijad peavad ennast harima ja teadma mõisteid, mis on värvustemperatuur, mis on valgusvoo tugevus, mida mõõdetakse luumenites (Valgusvoog mingile pinnale annab valguse intensiivsuse sellel pinnal luksides).

Oma nägemuses näeksin, et lampide pakenditel peaks tarbijale olema kirja pandud järgmised andmed lambi kohta:

- Tarbitav elektriline võimsus.
- Lambi poolt välja kiiratav valgusvoo tugevus luumenites või mitu luumenit vatile (lm/W) antud lamp annab. Ära tuleks keelata pakendile kantud piltkirjas vaste, et mitmele hõõglambile see lamp vastab! Siinkohal tuleks teada, et üks 40W hõõglamp annab tavaliselt 12 lm/W ja 75W hõõglamp 14 lm/W. Hõõglampide ühe alaliigi halogeenlampide puhul on kätte saadavad valgusviljakused 20 lm/W. Rääkides kas madal- või kõrgrõhu luminofoorlampidest (mille üks alaliik on ka hetkel populaarne kompaktlamp), siis nemad on suutelised andma 50 - 150 lm/W. Märkusena veel juurde, et hetkel pakutakse poodides valgusdioodidel lampe, mis annavad kuskil 30-80 lm/W.
- Värvustemperatuur ja spekter. 40W hõõglambi värvustemperatuur on kuskil 2600K, 75W kuskil 2700K, halogeenlampidel 3000-3200K. Suvel keskpäeval selge taevaga on päikeselt saadav värvustemperatuur kuskil 5500K, see muutub sõltuvalt pilvkattest, kellajast ja aastajast, ehk on sõltuv kiirte langemise nurgast. Mida kõrgem on värvustemperatuur, seda suurem on spektris lühemate lainepikkuste, ehk sinised toonid, ja väiksem pikemate lainepikkuste, ehk punased toonid, osakaal. Mida madalam on värvustemperatuuri väärtus kelvinites, sel juhul on just vastupidi, rohkem on punaseid toone ja vähem siniseid. Üldiselt oma kogemustest võin öelda, et 5500K siseruumis tundub üsna sinine, 4000K ilus ja puhas valge (odavamate hiina valgusdioodide puhul võib esineda kerge rohekas toon) ja 2700K üsna kollane. Teine asi on nüüd spekter, nimelt inimese silma saab ära petta, kui spektris on ainult kolm sagedust, üks sinine, üks roheline ja üks punane, siis need kolm kokku annavad inimsilma jaoks pseudovalge. Nende kolme sageduse intensiivsuste kombineerimisega saame muuta ka värvustemperatuuri. Nii narritab meie silmi näiteks televiisor. Sama teevad ka luminofoorlambid. Nende spekter ei ole pidev vaid ribaline. Pideva spektriga on hõõglambid, aga nende spektris on liiga vähe siniseid toone andvaid lainepikkuseid. Valgusdioodid annavad ka pideva spektri, seni kasutakse neis veel kvaliteetset luminofoori. Nimelt on võimalik osta ka suhteliselt pideva spektriga luminofoorlampe, aga nende hinnaklass on veidi teine. Muide tuntakse sellist mõistet, nagu valguse räigus. Pideva ühtlase spektriga valgus mõjub loomulikult meie silmade tervisele kõige paremini.

Luminofoorlambid võiksid, nende hulgas ka kompaktlambid, jääda tulevikus üldkasutatavate ruumide üldvalgustuseks, Töökoha valgus või kodus lugemisvalgus peaks olema kindlasti ühtlase spektriga, et mitte koormata silmi. Seega jääb üle valida kas halogeenlamp või valgusdioodidel valgusti.

Teine probleem on energia muundamine. Kui tahame minna üle valgusdioodidel valgustitele, tuleks mõelda kodus kahele paralleelsele elektrisüsteemile. 230V vahelduvvool suure võimsustarbega seadmetele nagu tolmuimeja, veekann jne ja madalpingeline alalisvool valgustitele, samas ka miks mitte televiisorile, arvutile, mobiili laadimiseks jne. Tegelikult on meil 230V vahelvuvpinge muundamine soetud alati kadudega ja üks suur muundur on alati parema kasuteguriga, kui palju väikeseid muundureid. Paraku puudub hetkel selles osas maailmas kokkulepe ja pole standardeid.

Valgusdioodidel valgustite jaoks ehitaksin kodus välja 24V või 48V alalispinge süsteemi. Valgusdioodidel valgustid vajavad täiesti uut standardit lambi sokelduse osas. Senine E27 lambisokkel on oma aja ära elanud. Näen, kuidas pakutakse 3W ja 5W LED lampe E27 sokliga, aga 60W hõõglambi asendamiseks on vaja 15-20W LED lampi. Arvestades, kui suureks kujuneb jahutusradiaator, siis selline lamp oleks umbes 20cm kõrge ja 20cm läbimõõduga, tema valgusnurk oleks mitte suurem kui 120 kraadi ja kaaluks umbes 1kg. Sellekohane näide on maailmas samas juba olemas – http://www.creeledlighting.com/LR6.htm. E27 sokliga selline jurakas laes rippumas on kahtlane, lisaks ei sobi ta vanasse lühtrisse, mis on arvestatud ringkiirgurile ehk hõõglambile.

Siin eelnevalt unustasin mainida, et mitu energia muundamise etappi on meil vaja, et valgusdiood põlema saada. Kui kasutame 230V vahelduvpinge allikat, siis esmalt vajame vahelduvpinge madalamaks alalispingeks muundurit (toiteplokki) ja seejärel vajame alalispinge alalisvooluks muundurit. Nimelt toidetakse valgusdioode vooluallikast, mitte mingil juhul ei tohi valgusdioodi(e) toita pingeallikast. Viimasel juhul olen kogenud, et mis on pingeallikas ja mis on vooluallikas, seda on elektrikutele, rääkimata tavainimesest, pea võimatu selgeks teha.

Kuna valgusdioodide toiteahelatesse on vaja suhteliselt palju elektroonikat, ei ole sinna lisada reguleerimise võimalus just eriti suur lisakulu. Valgusdioodide heaks omaduseks ongi just see, et nende heledust on elektrooniliselt lihtne reguleerida ja eluiga ei ole sõltuvuses sisse- ja välja lülitamiste arvust nagu see on hõõg- ja eriti luminofoorlampidel. Valgusdioodidele üleminek võimaldaks esmakordselt kogu majapidamise väikese lisakuluga arvuti või keskse kontrolleri abil juhitavaks muuta. Senised hõõg- ja luminofoorlampide lokaalsete seinatoosidesse mahtuvate dimmerite paremad mudelid võimaldavad ka 0-10V juhtimist. Paraku ei sobi see oma häiretundlikuse tõttu pikematele andmeliinidele. Hetkel tunduvad majapidamises perspektiivsed andmeside protokollid olevat DALI ja DMX512-A.

Erinevate valgusallikate näited: http://www.creeledlighting.com/demos/LR6_Visual_Performance_Comparison.pdf

Argo Kasemaa & Arhilion


Valgusallikate spektrite näited:

LED Tänavavalgustid

Taavi @ 19.03.2010 14:56 | Registreerunud: 01.04.2003

Hetkel kasutatakse tänavavalgustuses enamasti naatriumlampe, mis kuuluvad kõrgrõhu- luminofoorlampide perekonda. Nende värvustemperatuur on madal, mistõttu valgus tundub väga kollane, aga valgusviljakus on väga hea. Tänavavalgustuses kasutatavad naatriumlambid on seni kõige efektiivsemad valgusallikad ja ka elueal pole viga, vähemalt 10 000 töötundi. Tänavavalgustuse pole ka nende lampide ribaline spekter probleemiks.

Miks üldse mõelda niigi heade valgusallikate valgusdioodidel lampide vastu vahetamisele?

Olemasolevate lampide vahetamine valgusdioodidel lampide vastu ei anna mitte mingisugust kokkuhoidu, pigem annavad valgusdioodid sama tarbitava võimsuse juures vähem valgust. Kuigi valgusdioodide eluiga võib ulatuda 50 000 töötunnini, ei anna ka see piisavalt kokkuhoidu. Kuid kokkuhoidu on võimalik saavutada, kuna valgusdioodidel valgustite baasil on palju lihtsam ja odavam valmistada nutikaid süsteeme. Nutikad, juhtimiskeskustest kontrollitavad, tänavavalgustid oleksid tuleviku võtmesõna.

Nimelt, kas lamp peab täie heledusega põlema juhul, kui üksi inimene ega auto sel ajal mõõda tänavat ei liigu?

Paraku olemasolevate tänavavalgustite heledust on elektrooniliselt väga keerukas reguleerida. Lisaks on luminofoorlampide eluiga sõltuvuses sisse- ja välja lülitamiste arvust. Veel võtab naatriumlambi süttimine aega kuni 5 minutit ning juba sooja lampi ei saa taas uuesti põlema süüdata, vaja on oodata, kuni lamp maha jahtub.

Valgusdioodidel tänavavalgustite kasuks räägib ka tõik, et nende väiksemat valgusviljakust saab kompenseerida läätsede kasutamisega. Esmakordselt on meil võimalus valgus suunata üsna täpselt sinna kuhu vaja. Sellega vähendame oluliselt valgusreostust.

Valgusdioode saab valida väga laiast värvustemperatuuri vahemikust. Olemasolevate naatriumlampide puuduseks ongi märg asfalt. Nimelt vihmaste ilmadega autoga tänaval liigeldes ei ole objekte hästi näha, nende kontuurid on hägused ja objektid ilmuvad ootamatult nägemispiirkonda. Seepärast kasutatakse ülekäiguradadel palju kõrgema värvustemperatuuriga lampe, et jalakäijad joonistuksid palju paremini foonist välja. Kõrgema värvustemperatuuri kasutamisega tänavavalgustites saaksime ka vihmase ilmaga objektide kontrastsust palju paremaks muuta.

Esimese põlvkonna valgusdioodidel tänavavalgustid, mis enamasti valgustavad rahulikuma liiklusega piirkondi, kus liiguvad rohkem jalakäijad, tuleks varustada liikumissensoritega. Sellisel juhul võiks lamp põleda suikeolukorras 1/3 võimsusega ja liikumist tuvastades täisvõimsusega. Sellisel juhul tekib esmakordselt majanduslik eelis olemasolevate naatriumlampide ees.

Järgmiste põlvkondade valgusdioodidel tänavavalgustid võiksid olla veelgi nutikamad, arvestades linnaelustiku kirevat seltskonda ja selle pidevat dünaamilisisust on siin vajalike matemaatiliste algoritmide väljatöötamiseks tööpõld väga lai, aga selle tulemusena tekkivast elektrienergia kokkuhoiust tulev majanduslik ökonoomsus ilmselt väga arvestatav.

Argo Kasemaa & Arhilion

ETV 2020

Taavi @ 04.06.2010 12:15 | Registreerunud: 01.04.2003

2020: Hüvasti, hõõglamp! (28.05.2010 13:25)

Hõõglamp on üle saja aasta vana. Kas tema päevad on lõpule jõudmas ja mis asemele tuleb? Käib tuline vaidlus säästulambi üle: mis on selle voorused, mis puudused? Mida toob meile valgustuse tulevik? Saates räägivad TÜ tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura, TÜ füüsika instituudi professor Peeter Saari, Eesti Rahva Muuseumi vanemkoguhoidja Külli Lupkin, TÜ psühholoogia instituudi juhataja professor Jüri Allik, TÜ FI nanostruktuuride füüsika labori insener Martin Timusk jt. Saatejuht Aare Baumer, režissöör Mati Kark, toimetaja Kristjan Kaljund.

via ETV

Luminar

Taavi @ 12.06.2010 19:19 | Registreerunud: 01.04.2003

... valgus = info ... ja palju muud

Tsiteerides tüüpi - "most computers today are the prisoncells for the pixels" - :)))




if MIT student natan linder has his way, next to every desk lamp will be his unique luminar project.
the luminar combines robotics with a small scale digital projector to create a unique table top interactive
system. the system projects images onto a flat surface like a desk and enables them to interact with
gestures. the design is mounted on an articulated robotic arm and can be used in combination with
a laptop, mobile phone or other digital devices. the luminar’s design can be projected on a blank surface
or overlaid onto objects, augmenting them with new information.

http://direct.media.mit.edu/people/natan/current/luminar.html

via Designboom

100W pirn x 24h x 1 aasta

Taavi @ 13.12.2010 17:42 | Registreerunud: 01.04.2003

... raha ei ole reaalvara - igakuiseid(aastaseid) elektriarveid makstes on hea teada palju selle jaoks peab kütust põletama. Muuseas - ka inimese võib energeetilises mõttes võrdsustada 100W pirniga - niiet "pirninimene" on energeetikas päris universaalne võrdlusobjekt ;)

1 pound = ca 0,5 kg

via GOOD


Mida on siis vaja selleks, et 100 W-se võimsusega elektripirn saaks teie toas põleda?

Ühe kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5 kg põlevkivi. Seega, kui teil põleb toas 100 W-ne pirn üks tund, tuleb selleks elektrijaamas põletada 150 grammi põlevkivi. Osutub, et põlevkivi energiasisaldus on ligikaudu kolm korda suurem, kui seda on teile valgustandva pirni poolt tarbitav energia. Kuhu siis kaob 2/3 põlevkivienergiast? Mitte kunagi ei ole võimalik kõike kütuses peituvat energiat muuta elektrienergiaks. Vastavalt termodünaamika seadustele läheb osa energiast paratamatult kaduma. Elektriks mitte muutunud kütuseenergia kaob elektrijaama läbivasse jahutusvette, millele auruturbiinidest väljuv aur annab üle oma soojuse. Võib lihtsalt välja arvutada, et 100 W-se elektripirni kohta kulub elektrijaamas 20-30 liitrit vett, mis soojeneb 5-10 kraadi võrra. Kui praegu muundub elektrijaamades 1/3 põlevkivis sisalduvast energiast elektriks, siis uute, kaasaja teadmistele vastavate põletustehnoloogiate rakendamisel on võimalik see arv tõsta kuni 2/5-ni.

Põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste, palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Et 100 W-ne elektripirn saaks ühe tunni põleda, tekib elektrijaamas 70-75 grammi tuhka, mis tuleb sealt välja viia. Samal ajal paisatakse korstna kaudu õhku 350-400 grammi põlemisgaase ehk suitsu.
Järgnev peaks andma ettekujutuse sellest, milliste voogudega põlevkivi elektrijaamas kokku puutume ja kuidas see on panoraamselt tajutav. Balti ja Eesti elektrijaamad on selles osas võrdlemisi sarnased.

via Eesti Panoraamgalerii

Põlevkivi kulu 100 W pirnile, mis põleb 24h:
0,15 x 24 = 3,6 kg ööpäevas
1310 kg aastas


Pirni konspiratsioon

Taavi @ 09.04.2011 11:55 | Registreerunud: 01.04.2003

The Light Bulb Conspiracy



Planned obsolescence or built-in obsolescence in industrial design is a policy of deliberately planning or designing a product with a limited useful life, so it will become obsolete or nonfunctional after a certain period. Planned obsolescence has potential benefits for a producer because to obtain continuing use of the product the consumer is under pressure to purchase again, whether from the same manufacturer (a replacement part or a newer model), or from a competitor which might also rely on planned obsolescence.

Wiki Planned obsolescence

Lamp vs. aken

Taavi @ 11.10.2011 13:21 | Registreerunud: 01.04.2003

... kunagi sai Kasemaaga tehtud mingi lihtne energeetiline arvutus, mis näitas, et talvel on energiakulu 1m2 2xklaaspaketil = 100W elektripirniga

... see oli ammu, et ei mäleta täpselt ja võibolla ma ajan praegu mingit jama - ärge seda siis päris 1:1 le tõena võtke - tulemus sõltub ju ka muutujate valikust jne.

Pirnide tulevik

KA @ 21.11.2011 15:40 | Registreerunud: 18.09.2008

Kas kellegil on jagada kogemusi LED pirnide kohta?

EELLUGU:
Hetke võimalused:
niit- "ajalugu", põleb läbi, röövel ja annab soojust...
säästukas- keemiline, väriseb, ei sütti kohe ja annab kontori või surnukuuri tunde...
LED- kallis ja keegi ei tea sellest midagi, ...

Käisin eile Järve keskuses 4 spets valgustipoodi ja 1 ehituspoe läbi, et saada infot ja kogemust LEDide kohta- katsuda ja võrrelda valgusjõudu ja temperatuure ja hinda jne. Säästukate põlvkonna tahaks oma kodus vahele jätta ja minna millalgi pisitasa otse LEDile üle.

Aga asjast aimu saamise katse tulemus Järve keskuses oli Üritus. 40W tavalise (e27) keermega LED asendajat oli vaid 1s poes 1 mudel valida ja seda oli 1tk olemas. Valik nagu oleks- jah/ei.

Omades kogemusi erinevate LED taskulampidega siis arvasin, et leiaks midagi soemat, kui narkovõõrutuspeldiku kuma. Ja mu "valik" langes 3000k 6W Osramile (14€).

LUGU:

Kodus kruttisin köögis lambist niidi välja ja LEDi sisse. Ja muljed:
* välimuselt täitsa tavaline ja ok. ümmargune, valge jne.
* 6W (osram) LED on lahjem kui 40W niit.
* lagi on "rippuva lambiga" natuke tumedam. see ei huvita.
* aga "soe valge" ehk 3000k on ikka veel kergelt opisaal. võiks ikkagi soem olla.

Seega: kellel on 2500-2700 LEDid laes/seinas. Kuidas on? Või kus saaks katsuda korraga rohkem kui ühte töötavat pirni? Tahaks enne paanikat asja selgeks saada, et vajadusel osta kelder juba täna niite täis.

Niisma prooviks ei tahaks ka hunnikut LEDe osta. Terve korteri pirnid maksaks rohkem, kui kaks keskmist pensionit. Oleks seda jama teadnud oleks kunagi mitme pirniga lampide asemele ühe pirniga asjad ostnud.

Lugege ka enda kõik (ka esikukapp/köögi tööpind/panipaik/garaaz/laua ja dekoratiivlambid/muu) lambid/pirnid kokku ja korrutage keskmiselt 15-20EURiga... pekki küll!!

Korterite müügikuulutustes on edaspidi alati täpsustus, kas pirnid on lampides sees või mitte. Varas võtab lambi 8 pirniga mitte teleka. Jne.

LED valgusti vs. pirniasendaja

Taavi @ 24.11.2011 18:05 | Registreerunud: 01.04.2003

KA. @ 22.11.2011 18:24 | IP: 82.147.181.110
Tänud Argo!
Aga milline siis oleks mõni konkreetne hea LED-pirn 25w e14 asendajaks või 40W e27 asendajaks?
Ma ei suuda leida netist ühtegi piisava infoga eksemplari.


Argo kirjutas pm. et sellel pirni valimisel ei ole mõtet ... mõtet oleks led valgustitel ja seda toetaval automaatikal, aga hind on kallis.

Printeri konspiratsioon

Taavi @ 18.04.2012 12:43 | Registreerunud: 01.04.2003

Pirni konspiratsiooni filmis jookseb paralleelselt printeri teema.

Siit leiab lahenduse tindi lõppemise probleemile