Hetkel lehel:
8 külalist
tempt » ARHITEKTUUR - architecture » Küte ja ventilatsioon

Küte ja ventilatsioon

Küte ja ventilatsioon

Taavi @ 08.03.2010 16:15 | Registreerunud: 01.04.2003

Võibolla olen ma reklaami ohver, aga tundub, et taolised soojustagastiga fresh-klapid on tegijad ;)

Venilatsiooniseadme südameks olev soojusvaheti taaskasutab kuni 76% soojusenergiast, andes selle väljatõmmatavast õhust sissepuhutavale värskele õhule. Selle tõttu kulub talvisel ajal sissepuhutava õhu ülessoojendamiseks palju vähem kütteenergiat.

by Termex

 

 

kaur @ 08.03.2010 18:50 | Registreerunud: 23.04.2009


Loogika nagu tahaks selle skeemi peale öelda, et midagi on nihu. See tundub sellepärast imelik, et tavaliselt on sissepuhe-väljatõmme lahus põhjusel, et üks õhuvool teist segama ei hakkaks. Samas tundub see huvitav asi väärt uurimist, kuid suurt usku see minus vähemasti küll ei ärata. Kui toimub õhu ringlemine, millest osa tuppa ei sattugi, siis kui suur see osa on? või on need freshid mõeldud nii, et iga mingi maa tagant välisseinas on selline seadeldis?

Kuid ometigi neid müüakse.. küllap nad siis ikkagi toimivad..

Positiivne oleks sellise lahenduse juures muidugi see, et ventilatsioonitorude vedamine jääb ära...

Taavi @ 08.03.2010 19:53 | Registreerunud: 01.04.2003

... jep - sul on õigus - liiga lähedal on sissepuhe ja väljatõmme ... sellise lahenduse juures toimub õhuvahetus väga väikesel alal.

Ja torude paigutus võiks pigem horisontaalne olla - praegu tõuseb natuke soojem heitõhk külmas kohe üles, otse õhuvõtu torusse.

Elysium - ventilatsiooni kaudu eralduva soojuse kasutamine keskküttesüsteemis ja sooja vee tootmisel

Taavi @ 22.04.2010 14:07 | Registreerunud: 01.04.2003

Käisime Mihkliga külas Liivo Kruusel'il Elysium'ist ja nüüd tundub meilegi, et see lahendus on täitsa hüva.

Hoone soojustamisel väheneb küttekulu / soojakaod välispiiretest ja suureneb märgatavalt ventilatsiooni osakaal küttekuludes - säästmise eelduseks on loomuliku ventilatsiooni asendamine sundväljatõmbe ja soojustagastiga, mida teeb Elysiumi poolt pakutav Heatcatcher süsteem.

Kui analüüsida Heatcatcher-süsteemi andmeid selgub, et tegelikult annab sundväljatõmbe loomine ca 2x suurema energiasäästu kui soojustagastus ( point selles, et sundväljatõmbega väheneb akende avamine, kontrollimatu loomuliku ventilatsioon jm. ).

Ühtlasi kaotab Heatcatcher ventseade kortermajas loomulikust ventilatsioonist tingitud ebaühtlased õhuvahetushulgad madalatel ja kõrgetel korrustel - peale Heatcatcheri paigaldust ja häälestust on õhuvahetus kõigist korteritest ühesugune.

Heatcatcher süsteemi saab ühendada päikeseküttega.

+

soovitan lugeda lisatud Alari Sarve artiklit

Postitusele lisatud failid:
Soojussaast_ja_ventilatsioon.pdf
Kasuliku mudeli kirjeldus.pdf

kaur @ 22.04.2010 20:26 | Registreerunud: 23.04.2009

Kui analüüsida Heatcatcher-süsteemi andmeid selgub, et tegelikult annab sundväljatõmbe loomine ca 2x suurema energiasäästu kui soojustagastus ( point selles, et sundväljatõmbega väheneb akende avamine, kontrollimatu loomuliku ventilatsioon jm. ).


trykiviga või? Põhimõtteliselt ongi see ju soojustagastus.... kuigi veidi teistsugune soojusvaheti süsteem....

samas tõmmatakse läbi seina sisse ikkagi ju jahedat õhku, mis tuleb kütte abil üles soojendada.

Ent renoveerimisel, kus ventilatsiooni soojusvaheti paigaldamine on suhteliselt keeruline ja tüütu töö, tundub selle asendamine Heatcatcher-iga tõesti briljantne.

Taavi @ 22.04.2010 20:46 | Registreerunud: 01.04.2003

Vt. seda "tulemused Heatcatcher süsteemiga" tabelit.

Seal on eraldi välja toodud soojuspumba osa (3 rida) ja lisakokkuhoid kontrollitavast ventilatsioonist, automaatikast (5 rida)

- et siis vaadeldakse eraldi soojusvahetust ja ventsüsteemi

- ja nende numbrite võrdlusest ka mu eelnev väide, et sundväljatõmbe loomine annab ca 2x suurema energiasäästu kui soojustagastus.

Et teisisõnu: soojustagastus ei ole energiasäästu puhul nii oluline kui ventilatsiooni "kontrolli alla saamine" e. ventsüsteemi ja seda reguleeriva automaatika loomine.

kaur @ 23.04.2010 10:05 | Registreerunud: 23.04.2009

Kuid kas neid saab üldse üksteisega võrrelda või üksteisest lahutada? Üks näitab soojuspumba energiatarvet, teine näitab lisa kokkuhoidu. Kui soojuspump eemaldada, siis jääb soojuspumba kasuteguri abil saavutatav energiasääst saamata ning heatcatcher süsteemi abil saavutatav kokkuhoid jääb tõenäoliselt saavutamata.

Kui soojuspump eemaldada, siis on ka võimalik, et kokkuhoiu asemel tekib hoopiski kulude suurenemine. Eriti sage on selline olukord just kortermajades, kus loomulik ventilatsioon piisavalt hästi ei toimi (plusspool on vähemasti see, et siis tekib normaalne sisekliima ja kaob hallituse oht). Kui on vahetatud välja vanad aknad uute õhutihedate vastu, siis võib olla sama lugu - loomulik ventilatsioon selliselt ei toimi, sest kaovad akende ebatihedused, mis varem tagasid õhu juurdevoolu. Kui nüüd panna korstna otsa imur, mis suudab tekitada suurema alarõhu kui lihtsalt korstnaeffekt, lisada akendele õhutuspilu, siis saaks vähemasti niiskusest lahti.

Pealegi kui palju on neid kortermaju, kus toimub liiga agar ventilatsioon? Kui lugeda Heatcatcherile antud arvamusi/kommentaare, siis sealt kooruv näitab ikka
seda, et pigem on probleem alaventileeritud ruumidega.

Halb on ka see, et ei ole andmeid selle kohta, millised olid kulud varem, enne Heatcatcheri paigaldamist. Samuti ei ole võimalik võrrelda erinevalt teisendatud andmeid: heatcatcherit kasutades taandamata kraadpäevadele ning heatcatherit kasutamata taandatult kraadpäevadele.

... seda mõtlesin ka, et loomuliku ventilatsiooni kogust saab korrigeerida palju lihtsamalt kui automaatsete vahenditega - ventkanali resti läbilaskevõimet saab ju reguleerida.


Taavi @ 26.04.2010 14:26 | Registreerunud: 01.04.2003

Ma ei ole tegelikult Heatcatcheri müügimees :))) - nii et sooviks sellele teemale siin väikese piduri panna - lepi Elysiumis aeg kokku ja räägi palju jaksad

Praegu mulle tundub, et sa ei saanud neist tabelitest päris "nii aru nagu peaks".

Kuid kas neid saab üldse üksteisega võrrelda või üksteisest lahutada? Üks näitab soojuspumba energiatarvet, teine näitab lisa kokkuhoidu. Kui soojuspump eemaldada, siis jääb soojuspumba kasuteguri abil saavutatav energiasääst saamata ning heatcatcher süsteemi abil saavutatav kokkuhoid jääb tõenäoliselt saavutamata.

- soojuspumba osa tuleks siis lihtsalt asendada kaugküttest tulevaga ja ventsüsteemist tulev kokkuhoid peaks teoreetiliselt säilima

Kui soojuspump eemaldada, siis on ka võimalik, et kokkuhoiu asemel tekib hoopiski kulude suurenemine. Eriti sage on selline olukord just kortermajades, kus loomulik ventilatsioon piisavalt hästi ei toimi (plusspool on vähemasti see, et siis tekib normaalne sisekliima ja kaob hallituse oht). Kui on vahetatud välja vanad aknad uute õhutihedate vastu, siis võib olla sama lugu - loomulik ventilatsioon selliselt ei toimi, sest kaovad akende ebatihedused, mis varem tagasid õhu juurdevoolu. Kui nüüd panna korstna otsa imur, mis suudab tekitada suurema alarõhu kui lihtsalt korstnaeffekt, lisada akendele õhutuspilu, siis saaks vähemasti niiskusest lahti.

- HC süsteemi paigaldamisel pannakse iga korteri välisseina fresh klapid st. "läbi akende ja seinapragude ei imeta" ja sisenev ning väljuv õhk on konkreetsed, suht mõõdetavad suurused. Katusel paiknevas väljatõmbeventilaatoris reguleeritakse igast korterist tulev väljatõmme nõuetele vastavaks - kaob olukord, kus loomuliku ventilatsiooni korral esimese korruse korterites on suur väljatõmme ja katusekorruse korteris väljatõmme puudulik.

Pealegi kui palju on neid kortermaju, kus toimub liiga agar ventilatsioon? Kui lugeda Heatcatcherile antud arvamusi/kommentaare, siis sealt kooruv näitab ikka
seda, et pigem on probleem alaventileeritud ruumidega.

- vaata eelpool lisatud korruselõike pilti. Loomulik ventilatsioon sõltub liiga palju välis- ja siseõhu temperatuuridest, hoone korruselisusest/kõrgusest, lõõride läbimõõdust - seetõttu kõiguvad loomuliku ventilatsiooni õhuhulgad väga suurtes vahemikes.

Halb on ka see, et ei ole andmeid selle kohta, millised olid kulud varem, enne Heatcatcheri paigaldamist. Samuti ei ole võimalik võrrelda erinevalt teisendatud andmeid: heatcatcherit kasutades taandamata kraadpäevadele ning heatcatherit kasutamata taandatult kraadpäevadele.

- matemaatika aluseks olid ikkagi kortermaja eelnevad reaalsed küttekulud, mida antud tabelisse ei ole pandud, aga mida meile kohapeal näidati. Võrdluse "täpsuse" üle võib vaielda, kuid laias laastus peaks see mu meelest ok olema.

... seda mõtlesin ka, et loomuliku ventilatsiooni kogust saab korrigeerida palju lihtsamalt kui automaatsete vahenditega - ventkanali resti läbilaskevõimet saab ju reguleerida.

- loe seda lisatud *.pdf faili. Selle autor ei tea HC süsteemist midagi ja teeb lihtsalt ettepaneku ülemistel korrustele ventilaatorid panna, loomulikku venti regullida.

kaur @ 27.04.2010 01:23 | Registreerunud: 23.04.2009

Ala- ja üleventileerimist iseloomustab ju väga hästi su enda toodud kaks graafikut: -20 on I, II ja III korruse korterid üleventileeritud.. Kõrgemates majades siis tõenäoliselt rohkematel korrustel. -5 on aga kõik korterid alaventileeritud, st tuleb ikkagi alarõhk tekitada ja freshidest rohkem peale tõmmata, kui loomulik ventilatsioon ise toimides. -20 on meil pigem erand, talvine keskmine temp jääb pigem -5 kanti.

.. ja tegelikult peaks ka Elysiumisse minema, sest süsteem ise tundub aus. Lihtsalt ma arvan siiski, et ilma soojusvahetita seal venttoru otsas pole tegemist kasuteguriga energias vaid ainult sisekliimas (et ei teki hallitust).

Korstnaleht

Urmet @ 17.05.2012 08:52 | Registreerunud: 17.04.2003

 

Mõned ajad tagasi arutasime kütte ja ventilatsiooni teemadel lühidalt ning peale seda ilmus ka kõikjal Korstnaleht. Kel huvi ja see veel lugemata siis lisasin siia pdf-i.

 

 

Postitusele lisatud failid:
Korstnaleht 2012.pdf