Hetkel lehel:
3 külalist
tempt » äri - business & politics » Süsinikumajandus / Low-carbon economy

Süsinikumajandus / Low-carbon economy

Süsinikumajandus / Low-carbon economy

Taavi @ 25.02.2010 16:05 | Registreerunud: 01.04.2003

Lähiaastatel siirdume uude majandusmudelisse, milles saab järjest olulisemal kohal olema CO2 emissioonide vähendamine (loe: maksustamine) - Low-carbon economy (Tegelikult on Inimkond kogu aeg olnud süsinikumajanduses, aga me ei ole seda siiani teadvustanud ja elasime lihtsalt võlgu, sest Loodus ei ole veel väga kurjalt "laenu" tagasi küsimas käinud). Eestile, kus täna tuleb "tänu" põlevkivienergeetikale ühe elaniku kohta ca 12 tonni CO2 aastas, tähendab see arvestatavaid lisakulutusi ja konkurentsivõime langust. Et saavutada Maailma keskmist taset, peaksime oma CO2 emissiooni vähendama ca 66.3 %. Näiteks lätlastel, kes saavad juba täna enamuse oma elektrist hüdroelektrijaamadest, on ühe elaniku kohta emiteeritav CO2 kogus 4x väiksem kui meil e. ca. 3 tonni CO2 elaniku kohta aastas (omaette teema on Läti elektri import, mis enam nii "ilus" ei ole).

Jõudu ja jaksu CO2 vastases võitluses armsad kaasmaalased !! :))

Mida reaalselt tähendab "suletud" süsteemis toimetulek ja võitlus CO2 prooviti ära Biosphere2 projekti raames 1991 aastal.


Finland established a carbon tax in 1990, making it the first country to do so. Officials chose to set the tax at $90 per ton of carbon emitted (almost $1 per gallon gasoline), but some businesses were exempt and only had to pay half of that portion.
The tax appears to have been moderately successful, as carbon emissions were reportedly cut by 5-7 percent in the decade after the tax’s implementation.
On the other hand, economic development may have been moderately affected, as the country has fallen from being the 23rd largest economy in the world 1990 to the 31st largest economy in 2006.
Carbon tax by Wiki

The European Climate Exchange (ECX) is the leading marketplace for trading carbon dioxide (CO2) emissions in Europe and internationally. ECX currently trades two types of carbon credits: EU allowances (EUAs) and Certified Emission Reductions (CERs).

List of countries by carbon dioxide emissions per capita
European Union Emission Trading Scheme
List of countries by carbon dioxide emissions

Ebaefektiivsus ja loodusressursside/materjalide raiskamine

Taavi @ 25.02.2010 18:54 | Registreerunud: 01.04.2003

Graafikute andmed on tänaseks kindlasti vananenud, aga mingi ettekujutuse olukorrast nad annavad (vähemasti lähiminevikust). Eesti SKP ei ole enam nii madal - st. me peaks olema juba tänu sellele natuke efektiivsemad :))

Eesti SKP elaniku kohta $18,800 (2009 est.) GDP - per capita (PPP)
This entry shows GDP on a purchasing power parity basis divided by population as of 1 July for the same year.
CIA World Factbook

Every economic activity produces material that can be classified as waste. The average human uses 45-85 tonnes of materials each year.
Sustainability by Wiki

Gross domestic product (GDP) = Sisemajanduse koguprodukt (SKP) e. Sisemajanduse Kogutoodang (SKT)

Ökoloogiline maksureform ja jätkusuutlik areng
by Tea Nõmmann


MATERJALIMAHUKUS - tonni elaniku kohta

Total Material Requirement (TMR) includes the domestic extraction of reources (minerals, fossil fuels, biomass), the indirect flows caused by and associated with the domestic extraction (called "Hidden Flows") and the imports.
Domestic Material Input (DMI) summarizes the domestic extraction of reources and the imports, but excludes the indirect flows associated with the domestic extraction, since they are sometimes difficult to quantify.
Direct Material Consumption (DMC): this indicator accounts all materials that are consumed within or remain in the domestic environment. The quantity is the domestic material input minus the exports out of the economy.
Material flow accounting by Wiki

Environmentally-weighted Material Consumption (EMC)
A kilogram of sand does not have equal impacts as a kilogram of copper, or meat, or coal. The potential environmental impacts of the different materials or resources should be considered as well as the weight or volume of their use. In the end, it is the environmental pressures and impacts respectively which should be decoupled from economic growth, not their use per se. In this study, we attempted to develop an indicator combining information on material flows with information on environmental impacts. This indicator we called EMC, Environmentally weighted Material Consumption.

Policy Review on Decoupling by Leiden University

Säästmine, tehnoloogia ja põllumajandus

Taavi @ 25.02.2010 19:32 | Registreerunud: 01.04.2003

"... olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis." Lennar Meri

... olukord saab pigem paremaks minna st. säästes ja tehnoloogiale rõhku pannes olukord paraneb.

Positiivne on veel see, et Eesti ei olnud aastal 2000 põllumajanduslikult haritava maa osas defitsiidis st. me suudaks vbl. ka täna kõik kodanikud oma mullaga ära toita.

Postitusele lisatud failid:
Policy_review_on_decoupling.pdf

Soil carbon

Taavi @ 14.04.2010 16:47 | Registreerunud: 01.04.2003

Täna räägitakse liiga vähe sellest, et tegelikult on ca 2/3 planeedi süsinikust mullas.

Although the figure is frequently being revised upwards with new discoveries, over 2700 Gt of carbon is stored in soils worldwide, which is well above the combined total of atmosphere (780 Gt) or biomass (575 Gt), most of which is wood.

via Wiki

Muld on väga oluline asi - ja tänane tsivilisatsioon on äärmiselt "mullavaenulik" - Euroopa hävitab ühe aasta jooksul mulla, mille loomiseks on loodus "kulutanud" 5000 aastat ... sel moel süsinikuringet häirides on kliima soojenemine, liikide kadumine ja nälg paratamatud.

Olukorra parandamiseks tuleb ümber hinnata suhtumine mulla kaotusesse - igasugune maapind, mis "kaob" ehituse, infrastruktuuri rajamisel vm. moel.

Ei väsi kordamast Michael Braungarti Cradle to Cradle tutvustavat etteastet, kus ta 13 minutil asjast põgusalt räägib:


Watch Michael Braungart Cradle to Cradle speech in Educational  |  View More Free Videos Online at Veoh.com

Roadmap 2050

Taavi @ 14.04.2010 16:59 | Registreerunud: 01.04.2003

The mission of Roadmap 2050 is to provide a practical, independent and objective analysis of pathways to achieve a low-carbon economy in Europe, in line with the energy security, environmental and economic goals of the European Union. The Roadmap 2050 project is an initiative of the European Climate Foundation (ECF) and has been developed by a consortium of experts funded by the ECF.

via Roadmap 2050
OMA-AMO




AMO: Roadmap 2050 – A Practical Guide to a Prosperous, Low-Carbon Europe - Videod

Taavi @ 06.06.2010 15:20 | Registreerunud: 01.04.2003







Indiaanlaste imemuld e. biomass pyrolysis e. moodne alepõllundus?

Taavi @ 11.06.2010 10:08 | Registreerunud: 01.04.2003

Originaal artikkel lisatud PDFina

Tekst:

Ammu enne seda, kui eurooplased Lõuna-Ameerikasse jõudsid, õitses Amazonase jõe ääres inimkultuur, millest ei ole alles jäänud uhkeid linnu ega varemeid. Kuid need rahvad, kes elasid seal Amazonase jõe ääres umbes poolteist tuhat aastat tagasi, on endast alles jätnud tohutu jälje, mille päritolu tekitas pikka aega küsimusi.
Kust on saanud vihmametsa, kus pinnas on tavaliselt äärmiselt toitainevaene, maailma kõige viljakamad mullad? Mullad, mis oma musta värvuse tõttu on saanud nimeks terra preta (portugali keeles must maa) sisaldavad nii rohkesti sütt, et üks teooria püüdis nende päritolu seletada Andides pursanud vulkaanilt pärit tuhamudavoogudega, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.

Kuid see seletus polnud siiski õige. Mulla söesisaldus, rohked potikillud, loomakondid ja inimtegevuse jäljed viitasid sellele, et nende muldade tekkimise juures on mängus olnud inimkäsi.

Sellise mullaga põlde leidub nii rohkelt, et mõne teadlase hinnangul ületab süsimusta mullaga põldude pindala kaks korda Suurbritannia territooriumi.

Kui vanade eestlaste alepõllundus käis reegli järgi “raiu ja põleta”, siis Amazonase metsades lähtuti ilmselt reeglist “raiu ja söesta”. Puit, puulehed, sõnnik on põletatud hapnikuvaeses keskkonnas ja suhteliselt madalal temperatuuril. Seda protsessi nimetatakse pürolüüsiks ning sel kombel tekkinud söes on süsinikuaatomid seotud palju tugevamalt kui tavalises taimses materjalis. Kui puulehed või põhk põllul maasse künda, siis muudavad mikroorganismid selle paari aastaga kõduks.

Pürolüüsi käigus saadud biosüsi peab mullas vastu aga sadu, isegi tuhandeid aastaid. Indiaanlased segasid sel kombel põletatud sütt mullaga ning rikastasid nii oma põllumaid.

Huvi taas üleval

Indiaanlaste põlluharimismeetod on tänapäeval taas esiplaanile tõusnud ja seda lausa mitmel põhjusel. Intensiivne põllumajandus kurnab põllumaad välja ning söega rikastatud mullad võiks olla abiks, et saagid ei langeks.

Sakus asuva põllumajandusuuringute keskuse asedirektor Märt Nõges ütles, et maailmas on tehtud erinevaid katseid, ent sama väetamise taseme juures suureneb biosöega rikastatud põldudel saak kordades.

Milles seisneb see saladus? Süsinik annab mullale sõmeruse, parandab mulla vetthoidvaid omadusi, seob raskemetalle ja lagundab pestitsiide.

Suurim efekt on saadud puuviljakasvatuses, kus saak kasvas lausa kuuekordseks. Miks see nii on? Süsinikurohkes mullas saavad hoo sisse mullaseened, mis kiirendavad taimekasvu, sest taimed saavad seente kaudu fosforit, lämmastikku ja mikroelemente. Seened jälle omakorda hangivad taimest süsivesinikke.

Nõges märgib, et Eestis on väga palju lubjavaest põllumaad, mille söega rikastamine võiks saagikust tõsta ilma väetisekoguseid suurendamata.

Söestamine aitab kliimat

Kuid mitte pilt lokkavatest viljapuuaedadest pole maailma teadlaste tähelepanu suunanud biosöele. Taimed seovad kasvades biosünteesi käigus süsihappegaasi. Kui taimed lagunevad, siis vabaneb süsinik uuesti atmosfääri.

Kuid kui õnnestuks söestamise abil osa taimedes leiduvast süsinikust pikaks ajaks siduda, siis võimaldaks see langetada atmosfääris süsihappegaasi koguseid ning sel moel vähendada kasvuhooneefekti, mis on kliima soojenemise põhjus. Põlde söega rikastades saaks ühtlasi parandada planeedi tervist. Loomulikult peab söestamine selleks, et atmosfääris mingeid muutusi tekitada, olema piisavalt massiline.

Suurbritannia teaduste akadeemia The Royal Society septembrikuine ülevaade planeediparandusideedest märgib biosöe puhul, et piiriks on taimede kasvukiirus ning tekkida võib konflikte maakasutuse pärast. Sama põllumaad soovivad kasutada põllumehed, kes kasvatavad toiduvilja, ja need, kes kasvatavad vilja biokütuste tootmiseks. Siit tekib küsimus, kas eelistada toidutootjaid, biokütuste tarbeks kasvatajaid või neid, kel silme ees idee tõsta söe abil põldudel muldade kvaliteeti ja teha head maakera kliimale.

Samas märgib ülevaade, et uuringute järgi võiks biosöe fossiilse kütusena põletamine olla kliima muutmise seisukohalt isegi parem kui seda lihtsalt maasse matta. Samuti märgib ülevaade riske, loetledes, et pole teada, milline on biosöe pikaajalised mõjud muldadele, kuigi väljakaevamistel on leitud biosöemuldi, mis on tuhandeid aastaid vanad. Tähelepanuta ei tohi jätta kulutusi, mida tuleb teha põllukultuuride väetamiseks ning pärast saagi transpordiks.

Lõpuks leiab ülevaade, et globaalsete temperatuuride alandamiseks on see meetod suhteliselt pikatoimeline ning igal juhul vajab kogu teema täiendavat uurimist. Taimsete jäätmete pürolüüsil tekivad söe kõrval veel biokütus ja vesinik, mida saaks kasutada energiatootmiseks või panna selle jõul liikuma autod.

Iga aiaomanik võib aga juba sel sügisel endale biosütt teha — sügislehelõkkele tuleb vaid õhuke mullakiht peale kraapida ning lasta siis lehtedel lõkkekuumas söestuda. Kas sellest on maailma kliimale mingit kasu, on juba iseasi.

via Forte

Pyrolysis by Wiki

Postitusele lisatud failid:
Indiaanlaste imemuld.pdf

Willie Smits: Saving Rainforests

Taavi @ 06.09.2010 13:07 | Registreerunud: 01.04.2003

Biologist Willie Smits has spent the last thirty years searching for ways to restore fragile ecosystems. From his home in Indonesia a leading producer of greenhouse gases Smits has discovered a method of sustainable energy production: using the forest to generate biofuels with a carbon-positive impact.


prohvet @ 06.09.2010 21:23 | Registreerunud: 06.01.2004

Vat mida arvab üks eesti teadlane:

http://www.postimees.ee/?id=309253

Taavi @ 07.09.2010 09:48 | Registreerunud: 01.04.2003

... las koerad hauguvad - karavan liigub edasi :))



A History of Atmospheric CO2

Taavi @ 28.12.2010 22:42 | Registreerunud: 01.04.2003

Päris hea graafik - paras kribu - fullscreenina vaadatav.


CO2 jäljed

Taavi @ 03.02.2011 11:08 | Registreerunud: 01.04.2003

Promm @ 14.10.2011 14:32 | Registreerunud: 01.04.2003

Elektri liikumist üle Eesti piiride ja Põhjamaades saab vahtida Eleringi kodukalt.

http://elering.ee/dashboard/

Promm @ 14.10.2011 14:35 | Registreerunud: 01.04.2003

Tuuleenergia osakaalu näidatakse graafiliselt seal alati vähemalt kolm korda suuremana kui numbrid seda näitavad.

qua vadis?

Taavi @ 15.10.2011 22:14 | Registreerunud: 01.04.2003

To Urmas

Kus kohast see Läti jm. riikide info pärineb? (kui ise juba faktide moonutamisele viitasid :))
Muus osas nõusutn ... karta on ja, et kõik mis põleb ka ahju aetakse.

Ma ei pea ennast eriliseks roheliseks, kuid arvan, et mida vähem tossu, seda parem kõigile ... vahet pole, kas see tossu vähendamine aitab kliimat jahedamaks muuta või mitte. Kiviaeg ei lõppenud ka kivide lõppemise tõttu ... Selle teema mõte siin on pigem selles, et mõtiskleda tuleviku üle - kuhu edasi? ja süsinikumajandus on üks võimalik variant.

Põlevkivi puhul jääb mulle veel arusaamatuks, miks Eesti on energiat eksportiv riik ... saast jääb siia ja ressurss väheneb - mõistlik oleks ju toota vaid oma riigi tarbeks - ju siis kasumit sellest rahvale kuuluvast varast saab vähemus.

Viie aasta pärast hakkab Eesti oma kütuseid eksportima ... täielik taevamanna :)) ... a mis saab 20-30 aasta pärast? Mida siis eksportida?

Tuleviku plaanid on igatahes päris edevad.
via kta.ee

Ott Pärna ettevõtluspäeval "Liftiga tulevikku" 8. mail 2012

Taavi @ 11.06.2012 18:05 | Registreerunud: 01.04.2003