Hetkel lehel:
6 külalist
tempt » ARHITEKTUUR - architecture » Passiivmaja / Passive house

Passiivmaja / Passive house

Passiivmaja / Passive house

Taavi @ 25.03.2009 12:49 | Registreerunud: 01.04.2003

Passiivmajade promomine võtab üha enam vunki juurde.

Eestisse on juba ehitatud ja ehitamisel mõned passiivmaja standarditele vastavad hooned. Loodud on MTÜ Passiivmaja infokeskus, pikemalt on promoga tegelenud Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut (http://www.tuit.ut.ee/171992).

Väga detailidesse ei laskuks - nett on infi täis http://www.passiv.de/

Olulisena (millest võiks paljudele abi olla) tooks välja PHPP 2007 (Passive House Planning Package) nimelise Exeli tabeli, mille abil toimub tänane passivmaja tehniliste näitajate arvutus:

http://www.passive-on.org/CD/?path=./4.%20PHPP%202007%20Demo/

Kogu plaat:
http://www.passive-on.org/en/cd.php








Elukas

Taavi @ 02.06.2009 14:01 | Registreerunud: 01.04.2003

UltraKUB on mu teada Eesti esimene passiivmajade tootja - kaubamärk Elumaja.

... ca 700 000 eest saab 45m2 ... mis teeb 15 500 eeku/m2 ... 135m2 majal tuli ruudu hinnaks 14 000 krooksu.

prohvet @ 19.08.2009 16:51 | Registreerunud: 06.01.2004




Pressiteade

Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) arvamus pasiivmajadest

19.08.2009



Ajakirjas EHITAJA Nr 7/8 Juuli/August 2009 ilmus artikkel Tiit Massol´t ”Hoone soojakulu võimalused luubi all”, milles oli juttu traditsioonilistest, tänapäeva nõuetele vastavatest ja soojasäästlikest elamutest, kuid ka passiivmajadest.

Tiit Masso selgitas, et ”passiivmajad mõeldi välja palava kliimaga maades, kus põhiliseks probleemiks on hoonete jahutamine ja päikeseenergiat on jahutusseadmete käitamiseks aastaringselt piisavalt. Meie kliimas ei ole mõtet luua illusioone passiivmajade võimalikkusest. Müügimeeste jutud passiivmajadest on niisama usaldusväärsed kui perpentum mobile või SMS-laen. Küll aga on mõistlik ehitada majad soojasäästlikud. Traditsiooniline maja on mõistlik ümber ehitada soojasäästvaks, millega saavutatakse soojakulu kokkuhoid umbes 50%”.

Passiivmaja mõiste ei ole Eestis ära defineeritud, mistõttu igaüks saab sellest erinevalt aru. Pole harvad ka juhused kus kõlava passiivmaja nime all pakutakse ei tea mida.

Kesk-Euroopas (näiteks Saksamaal, Austrias) on levinud nn passiivmaja standard, mille kohaselt kütteenergia, sh ventilatsiooni soojendamine, ei tohi olla suurem kui 15 kWh ruutmeetri kohta aastas, võtmata arvesse hoone kasutusotstarvet.

Tihti ei ole sellise piirväärtuse saavutamine meie kliimas otstarbekas.

Niikaua kui passiivmaja mõiste ei ole meil ära defineeritud, tuleks hämamine passiivmajade teemal Eestis ära lõpetada. Eesti tingimustes oleks mõistlik rääkida madala energiatarbega hoonetest. Tuleks lähtuda talupoja mõistusest, mitte tingimusteta järgida Kesk-Euroopa standardeid.

Märkus:

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) on Eesti Vabariigis ehitusvaldkonna projekteerimis- ja konsultatsioonialal tegutsevate sõltumatute organisatsioonide vabatahtlik ühendus, mille põhikirjaliseks kohustuseks on projekteerimis-konsultatsioonitegevuse arendamine ja projekteerijate huvide kaitsmine nii sise- kui ka välisturul. EPBL on projekteerimisvaldkonna eestkosteorganisatsioon ja tegevus suunatud kogu valdkonna arengule:

— Projekteerimisturu kujundamine, sh projekteerimisturgu mõjutavate õigusaktide ja standardite väljatöötamine (õigusaktid, standardid, juhendmaterjalid jm)

— Projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine (koostöö, infopäevad, jm)

— Ebaausa konkurentsi vastu võitlemine



EPBL-i kuulus 01.01.2009 seisuga 62 ehitusalast projekteerimise-konsultatsiooniteenust pakkuvat firmat (nii arhitekti- kui ka inseneribürood) 969 projekteerijaga, kusjuures EPBL liikmete projekteerimiskäive aastal 2008 oli ca 760 miljonit krooni. EPBL on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige.


Taavi @ 04.02.2010 10:53 | Registreerunud: 01.04.2003

<< akinchana @ 04.02.2010 09:24 | IP: 90.191.76.54
Ärge siin ise hämage, iga mees ehitab täpselt sellise maja nagu tahab!


Eesti Vabariigis on projekteerimis- ja ehitusprotsess reguleeritud vastavate seaduste ja normidega - nö. legaalse maja ehitamine päris nii ei käi, et "teen mis tahan".

Passiivmaja ehitamine ei ole loomulikult kohustuslik.

PS.
Su nimevalikut - akinchana* - ja postitust vaadates lisaks veel, et TEMPT ei tegele vaidelmisega (nagu enamik foorume) ja "tõdede kuulutamise/pealesurumisega". Pigem näeme seda kohta "ise hämamise" kohana - st. lihtsat infovahetust, kollektiivset mälu ja koostööd.

*
Akinchana. Simple, without material possessions.
The highest realization is to see everything as God's property. Even when responsible for various types of property, the devotee sees it all as God's property, and uses them appropriately in His Service.

Alates 2020 on 0 energiamaja EUs kohustuslik

Taavi @ 24.03.2010 17:10 | Registreerunud: 01.04.2003

Euroopa Parlament võttis möödunud kuul vastu otsuse, mille kohaselt peavad alates detsembrist 2020 ehitatud hooned vastama kõrgetele energiasäästu nõuetele ning olema suutelised lokaalselt taastuvenergiat tootma.
Brüsselis kolmapäeval 18 novembril käesoleval aastal vastu võetud otsuse kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriikides alates 2020 aasta lõpust kõik ehitatavad hooned vastama "väga kõrgetele energiatõhususe nõuetele". Energiavajadus peab saama olulisel määral kaetud kohapeal või vahetus läheduses toodetud energiaga.

Avaliku sektori organisatsioonidele rakendub samalaadne kohustus alates aastast 2018, seega juba 8 aasta pärast on Elumaja laadsete energiasäästlike taastuvenergialahendusi kasutavate hoonete ehitamine ainuvõimalik.

via Elumaja

... peaks nentima, et päris raju otsus

via Europarlament

Postitusele lisatud failid:
Alates 2020 on nullenergia maja EU-s kohustuslik-pressiteade.pdf

kaur @ 31.03.2010 16:24 | Registreerunud: 23.04.2009

minu meelest kahtlane värk. Peab hakkama ka soojustust, soojusvaheteid, soojuspumpasid jms eco-gadgeteid tootma.

Energia ja süsinikumajandus

Taavi @ 31.03.2010 17:17 | Registreerunud: 01.04.2003

kaur @ 31.03.2010 16:24 | Registreerunud: 23.04.2009
minu meelest kahtlane värk. Peab hakkama ka soojustust, soojusvaheteid, soojuspumpasid jms eco-gadgeteid tootma.


Mis siin ikka kahtlast - liigume pidevalt ühest majandussüsteemist teise ja "täiuslikumasse" - kommunismist kapitalismi ja nüüd vaikselt kapitalismist "energia ja süsinikumajandusse" (mis ei tähenda, et kapitalism või kommunism kuhugi kaoks - Hiina ja USA on tegelikult "suured sõbrad" - Chimerica - ja üritvad mõlemad energia ning süsiniku jm. keskkonnaprobleemidega tegeleda) ... kuidagi tuleb tsivilisatsiooni käigus/töös/elus hoida.




+
The Ascent of Money Part 1-6 on väga hea sari tänasest majandusest, mida soovitan kõigil kindlasti vaadata.

Ja seda energia ja süsiniku värki peaks vaatama kindlasti koos Cradle to cradle kontseptsiooniga:


View More Free Videos Online at Veoh.com


kaur @ 31.03.2010 18:17 | Registreerunud: 23.04.2009

Justjust.. need päikesepatareid ja väikesed tuulegeneraatorid ongi väga cradle-to-cradle... or not :)

Mõte selles, et 0 energia propageerimine on ikkagi ääretult kahtlane.. 10 aastaga ma küll ei usu, et areng nii kiire oleks, et seadmete jms areng ületaks kõvasti tänast. Muidugi võiks ju loota, et on.

See tundub veidikene 'hõõglambi-hala' moodi teema olevat, et tootmisele kulub palju energiat ja tarbimisel tarvitavad ka palju energiat... vs see, et tootmine on eriti energiamahukas, tarbides toodab energiat kuid ekspluatatsiooni lõpul pole sellega jällegi midagi peale hakata. Lõpptulemusena on CO2 tootlus olnud summas ca sama... Pealegi geograafiline asukoht.. hõõglambi puhul jääb meile vajalik soojus tuppa (lõuna-hispaanias muidugi kevades sügiseni ei taha keegi lisakütet). 0-energia majade puhul on vaja taastuvenergia allikaid, mis sõltuvad samuti asukohast. Lõuna-Hispaanias on jällegi maru lihtne päikesepaneelidega energiat toota.. Meil ja siit veel rohkem põhjapoole hakkab aga mingi jama pihta... rääkimata kõrgetest puudest, teistest hoonetest jms..

Samasugune on kogu passiivmaja teema. Suhteliselt lihtsalt saad välja arvutada hoone energiavoo läbi piirdetarindite ning siis sellega mängida, et kui suur on sääst soojustuse lisades/vähendades. Materjali omahinnaga arvestades tundub tihti peale, et tasuvusaeg on ikkagi ulmeliselt pikk suurema ehitusmaksumuse kuid soojapidavama hoone korral. Räägin siin hoonetest, mille puhul nt. seinade U-arv kukub alla 0,2 ... rahaline võit on üha pisem lisasoojustust lisades. Kuskil on veel mingi müstiline piir, mis avaldub graafikult, kus tõmmata soojustuse hind ning sooja hind erinevate joontega. Seal kus need jooned ristuvad, on nö tasakaalupunkt. Passiivmaja puhul jääb lisasoojustus igatahes tasakaalupunktist mittetasuvale poolele.

... kuigi tegelikult me ju kõik jumaldame soojapidavaid maju. Küsimus on lihtsalt selles, et kus on mõistlik piir... Nõukogude ajal arvati, et 15cm termoliiti on enam kui küll.. Täna ei taha keegi neid küttearveid enam maksta... Võibolla ma praegu trambin siin jalgu, aga 10 aasta pärast on ikkagi nii, et uued majad on kõik "zero-energy" ja meie praegused madala energiatarbega hooned kaotavad turul rämedalt väärtust... (selle põhimõtte järgi poleks hetkel mõistlik alla zero-energy hoonetesse üldse investeerida)..

ehk olen ma liialt skeptiline?

Taavi @ 01.04.2010 11:44 | Registreerunud: 01.04.2003

Bolshevikud muutsid põllumajandusliku Venemaa industriaalseks Nõukogude Liiduks pm. ühe viisaastakuga ... kõik on võimalik, küsimus aint selles, mis hinnaga :)

Lisatud pildil siis Nõuka industrialiseerimis propaganda, mis on totaalselt vastupidine tänastele (Hiina puhul vist veel kehtib) loosungitele:
The Smoke of chimneys is the breath of Soviet Russia

via WIKI

... aeg, kus tossavad tehasekorstnad olid progressi sümboliks on vbl. meie kujutlustes läbi, kuid reaalsuses on tossu rohkem kui kunagi varem - see on meie eest lihtsalt "varjatud" - vähesed tajuvad igapäevaselt tarbides Eesti tossavaid põlevkivielektrijaama korstnaid või odvat nodi ostes Hiina tossu jne.


Passiivi puhul räägime meie laiuskraadil põhiliselt maja küttest ja sellele kuluva energia säästust. Kütte-vendi kuldne reegel peaks olema, et tõstes ruumi temperatuuri 5 kraadi võrra kasvavad küttekulud 1/4 e. 25% võrra ... tahan öelda, et vanad eestlased elasid palkmajades (ja elavad edaspidi vbl. panelkades - statistiliselt 70% eestlasi elab korterelamutes, millest suurem osa NL aegsed), aga talvel ei pruukinud toas olla mitte 23 kraadi, vaid hoopis 18 või veelgi vähem. Niiet säästa saaks päris passiivselt ja ilma erilisi pingutusi tehes - nõutavat ruumi sisetemperatuuri langetades ja soojemaid riideid kandes :))

Lasteaed "Kaseke" ja Eesti passiivmaja-pealinn Valga

Taavi @ 02.05.2010 16:30 | Registreerunud: 01.04.2003

Eesti esimene energiasäästlik passiivmaja Valga lasteaed Kaseke
From: meelisli | March 31, 2010 | 46 views
Valga Linnavalitsuse tellimusel ja Euroopa Liidu toetusel valmis 15. juunil 2009.a Eesti esimene passiivmaja - lasteaed Kaseke. Passiivmaja kasutab maksimaalselt ära päikesekiirgust, hoone vabaenergiat ja ventilatsiooniõhu soojatagastust, omab paksu õhutihedat isolatsiooni ja superaknaid ning vajab seetõttu vaid 10% kütteenergiast, mis kulub kaasaegse tavamaja kütteks. Lasteaia Kaseke kasulik pind on 1280 m2, kuid see vajab kütteks vaid samapalju energiat kui keskmine ühepereelamu. Paigaldatud on Eesti suurim päikesekütte kollektorite süsteem, mis katab 60% soojaveetarbest ja 30% aastasest küttetarbest. Siseviimistluses on kasutatud ökomaterjale puitu, savikrohvi ja kaseiinvärve, mis aitavad mikrokliimat reguleerida.
Tellija Valga LV, konsultant Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabor, projekteerija K & M Projektbüroo OÜ, ehitaja AS Brick ning omanikujärelevalve OÜ Tarva-Ehitus.


2020: Tulevikuta maja või tulevikumaja?

Taavi @ 02.05.2010 17:04 | Registreerunud: 01.04.2003

Majandusbuumi ajal ehitatud sadade ja tuhandete hoonete puhul polnud säästlikkus peamine. Tarvis oli ehitada, et kasumit teenida. Ka hoonete energiamärgise nõue võeti vastu alles nüüd, kui ehitusturg on lössi vajunud. Kuidas luua maju, mis hoiaksid kokku energiat, oleksid valmistatud loodussõbralikest materjalidest ja võimaluse korral suudaksid ka "ise mõelda"? Kas passiivmaja ja tark maja on Eesti puhul ilus unistus või siiski juba tegelikkus? Saatejuht Aare Baumer, režissöör Kertu Köösel, toimetaja Sven Paulus.

Vaata saadet siit



Jõelähtme elamumess 2011

Taavi @ 14.07.2010 12:02 | Registreerunud: 01.04.2003

Ürituse eesmärgiks propageerida energiatõhusaid maju. Arhitektuuri- ja investeerimiskonkurss on juba pm. lõppenud.

Koduleht

Esimesele majale pandi just nurgakivi - hoone ehitab Madalenergia Ehitus OÜ Saksamaa passiivmaja tootja Wolf Thermo Module GmbH tehnoloogia järgi.

Huvitav milline maja arhitektuurne ilme on - Saksa tootja lehte vaadates tundub küll, et see võiks olla mingi penoplastist tareke.

Promm @ 15.07.2010 15:35 | Registreerunud: 01.04.2003

Mulle tundub et seal toimub lihtsalt kinnisvaraküla avatud uste päev, mida üritatakse moodsate teemadega vürtsitada. Seal on golfiradadega läbisegi päris suur kinnisvaraarendus, mis on viimasel ajal toppama jäänud. Ma sõidan aegajalt sealtkaudu maale, seal on päris lahe kipakas rippsild üle jõe. See oli seal juba enne golfikeskust.

Passivhausprojekte

Taavi @ 12.08.2010 17:39 | Registreerunud: 01.04.2003

Rahvusvaheline passiivmajade andmebaas. Riikide valikus puudub Eesti ...

In this database we register, free of charge, all Passive Houses that have already been completed or are under construction. Specification should be as complete as possible with all the data as listed in the project data sheet, the calculation with the Passive House Planning Package (PHPP) and at least one photo of the project.

Passivhausprojekte

Eesti ECO Klaster - Solarbase.ee

Taavi @ 30.09.2010 12:17 | Registreerunud: 01.04.2003

Eesti ECO Klaster koondab ettevõtjaid kes on koostöös Ökoloogia Instituudiga keskendanud oma toodete/teenuste konkurentsivõime tõstmise suurendades nende ökonoomsust ja ökoloogilisust; kavandatav ühistoode on passiivmaja, energiatõhus maja, koos majakataloogiga. Eesti ECO Klaster arendab tooteid ja teenuseid mis võimaldavad vähendada maja küttekulusid 10 korda.

Solarbase.ee

Solarbase (Estonian) from Newton Marketing on Vimeo.



Videosid Otepääl toimunud üritusest näeb siit

Arhitekt G.W. Reinbergi jutte soovitaks vaadata
Väike maja on energeetilises mõttes nagu karihiir - suht ebaökonoomne moodustis. Mida suurem struktuur seda lihtsam ja odavam energiasäästu saavutada.



Sotsiaalmajad passiivmajadeks!
Vaadates seda kino, mis praegu Lasnas toimub, siis Helmut Krapmeieri poolt tutvustatav sotsiaalmajandus oleks justkui meie vastand ... :((



Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis

Taavi @ 06.10.2010 09:05 | Registreerunud: 01.04.2003

Projekti kestvus: veebruar 2010 - august 2011 (18 kuud)

Eesmärk: Energiasääst ning madala energiatarbega tehnoloogiate kasutamine ehituses ning seeläbi panustada EV ja LV sõltumatusesse energiaekspordist

Alaeesmärgid:


1) Eesti ja Läti vahelise koostöövõrgustiku loomine energiasäästliku ehituse ala;
2) Tõsta avalikkuse teadlikkust energiasäästlikest ehitustehnoloogiatest;
3) Kohaliku tasandi spetsialistide kompetentsi tõstmine;
4) Välja töötada ühised mehhanismid sertifitseeritud planeerimiseks ja rakendamiseks
madala energiatarbe lahendustes;
5) Madala energiatarbega ehituste efektiivsuse näitlikustamine läbi 3 põhilahenduse ja
töökavandite.

Tegevused:

1) Avalikkuse teadlikkuse tõstmine energiasäästlikest lahendustest ja
põhimõtetest ehituses ning selle kasuteguritest (artiklid, kajastused ajalehtedes,
seminarid, 3D portaal, infomaterjalid);
2) energiasäästlike tehnoloogiatealase kompetentsi tõstmine (õppemooduli ja -
materjali välja töötamine, kursused valdkonna spetsialistidele);
3) ühised lahendused - välja töötada ühine juhendmaterjal ja kriteeriumid madala
energiatarbega ehitustest, põhilahendused hoonete renoveerimiseks madala
energiatarbega ehitisteks; vahendite hanked.


Maksumus: Projekti kogumaksumus on 341 017, 00 EUR (5 335 757 EEK)
sellest Eesti-Läti programmist 289 864, 45 EUR (4 535 393 EEK)
partnerite omaosalus 51 152,55 EUR (800 364 EEK)

http://www.activethroughpassive.eu/ee/



isover

Urmet @ 03.12.2010 08:57 | Registreerunud: 17.04.2003


soomlastele on isover juba teinud passiivmaja soovituslikke konstruktsiooninäiteid, et mehed kes ise arvutada või mõelda ei viitsi saavad lahenduse välja printida:

isover

Passivhaus-Bauteilkatalog | Details for Passive Houses: Ökologisch bewertete Konstruktionen | A Catalogue of Ecologically Rated Constructions (German and English Edition)

Taavi @ 03.12.2010 09:19 | Registreerunud: 01.04.2003

Energiatõhusus ja selle hind

Taavi @ 21.12.2010 13:53 | Registreerunud: 01.04.2003

Tõnu Mauring

„Hea arhitektuur peaks reageerima sotsiaalsele, tehnilisele ja kultuurilisele arengule ning suutma öelda midagi ka meie tuleviku kohta. Seetõttu pean väga oluliseks, milliseid küsimusi tõstatab modernne arhitektuur ökoloogia teemal – nii oluliseks, et see on andnud mulle motivatsiooni uue arhitektuuri loomiseks,” ütleb Austria arhitekt Georg W. Reinberg oma raamatu „Ecological Architecture – Design, Planning, Realization ” eessõnas (Springer Verlag 2008).

See raamat võtab kokku tema kolmekümne aasta loomingu. Tõepoolest, Reinbergil on selle valdkonna pioneeri renomee. Ta on südilt – juba kaheksakümnendate algusest – kaitsnud mõtet, et ökoloogiline ja tehniline perfektsus tuleks saavutada arhitektuursete vahenditega. Valdkonnas, mis kipub ennast kiiresti piirama vaid tehniliste nüansside (ehitusfüüsika, ehitusmaterjalid jne) või ökoloogiale suunatud filosoofiaga, peaks terviklahenduse pakkuma just arhitekt.

Ökoloogiline progress ei ole Reinbergi sõnul ainult meisterliku kalkuleerimise vili, see on vähemalt samal määral ka disainivõtete tagajärg (hoone mass, funktsioonide jaotumine, ruumi kuju ja materjalid) ehk sellega tekib päikesega arvestava arhitektuuri kui mainstream’i šanss ja see võiks olla integreeritud ka Euroopa ehitusstandarditega. Seda siduvat rolli peaks täitma just arhitekt, kes ütleb vastutustundlikule arendajale, et hinna ja keskkonnakulukuse või energiatõhususe ja disaini nõuded ei ole vastandlikud, vaid need töötavad koos ja seda saab ja tulebki võtta kui reeglit.
Reinberg on kõigis oma töödes lähtunud erandlikult sellest põhimõttest: 1980ndate algusest suhteliselt hajusate piiridega mõistetest nagu „väike energiavajadus” ning „inim- ja keskkonnasõbralikud materjalid”, 1990ndatest aga passiivmajastandardist. Saksa füüsiku Wolfgang Feisti välja pakutud passiivmaja definitsioon aastal 1991 tõi Reinbergi sõnul palju selgust juurde, sest ideele tekkisid selged raamid, arhitekt sai oma töö väärtust paremini kontrollida ja edasi kommunikeerida.

Meil Eestis on olnud selle teemaga mõnevõrra sunnitud kokkupuude viimased kolm aastat. Selle põhjal võiks arhitekt ehk pigem öelda, et see on olnud kõike muud kui meeldiv: tellija ja täitja räägivad asjadest, mis on mõlemale poolele veidi ebaselged, nii mõte kui meetodid on juurdumata, vastamata on nii küsimus „miks” kui „kuidas”. Terminid on korrast ära, keegi ei tule ka appi neid sisuga täitma ja, mis peamine, me pole suutnud luua objekte, mille põhjal saaks alata tõsisem arutelu arhitektuuri, energiatõhususe ja kulu võimalike vastandumiste üle.
Loomulikult – kolmkümmend sentimeetrit soojustust hoone välisseinas on kallim kui kakskümmend, kolmekordne pakettaken kallim kui kahekordne jne. Järkjärguline maja välispiirete soojapidavusnõude tõstmine tõstab ka hinda, aga asi pole ainult selles.

Selle aasta kevadel avaldati uuring, kus väidetakse midagi üpris üllatuslikku. Martin Treberspurgi juhitud uurimisgrupp võttis kokku aastatel 2003–2008 Viini ehitatud elamute valimi andmed. Valimisse kuulusid madalenergiamajad, passiivmaja eelkäijad ja passiivmajad. Et nõue ehitada vaid madalenergiamaju kehtib Viinis juba kümme aastat, moodustasid need tavapärast taset väljendava tausta. Uuringu küsimus oli: 1) kas passiivmajad vastavad neile projekteerimisel esitatud kõrgetele nõuetele ja 2) kui kalliks läheb passiivmajades saavutatud energia kokkuhoid ning millised on peamised tegurid, mis seda mõjutavad? Mõõdetud ja projekteerimise käigus arvutatud (modelleeritud) andmed on esitatud joonisel 1. Selgub, et kõikumised mõõdetu ja arvutatu (modelleeritu) vahel ei ole väga suured. Passiivmajade puhul on tegelik ruumide soojusvajadus olnud valimi keskmisena arvutuslikust väiksem, madalenergiamajade puhul suurem. Kõikumised on suuremad madalenergiahoonete puhul. See on tõenäoliselt seletatav sellega, et ka meetodid, mida nende projekteerimiseks kasutatakse, on üldjuhul ebatäpsemad: mudelid sisaldavad vähem sisendeid, need on esitatud väiksema detailsusega jne. Valimite keskmisena on passiivmajade soojusvajadus (energiavajadus kütteks) suurusjärgus 10 kilovatt-tundi hoone põrandapinna ruutmeetri kohta aastas, madalenergiamajadel on see arv 38 ehk kolm-neli korda kõrgem. Hind? Analüüs näitas, et seda mõjutavad oluliselt nii hoone suurus kui kompaktsus. Vähem sõltus see ehitusaastast või sellest kas tegu oli madalenergiamaja või passivmajaga.

Oluliseks osutus hoopis seos kompaktsuse ja ehitushinna vahel (vt joonis 2). Trendina joonistub välja, et kompaktsemad hooned on odavamad ehk suur kompaktsustegur võrdub kõrge hind. Kompaktsustegur on hoone välispinna ja ruumala suhe (A/V). Mida kompaktsem on hoone, seda väiksem on tegur. Suur hoone on iseenesest juba kompaktsem. Seos hoone kubatuuri ja kompaktsusteguri vahel ei ole lineaarne – järjest väiksema hoone puhul suureneb tegur järsult. Siit järeldub, et sama toimub ka eeldustega energiatõhusat hoonet mõistliku hinnaga luua: mida väiksem on hoone, seda kallimaks osutub elamispinna ruutmeetri maksumus (see seos maksab loomulikult iga hoone puhul). Kui väikest hoonet märkimisväärselt liigendada, kaovad eeldused mõistlikul viisil energiatõhusus saavutada hoopis; sama ei juhtu aga suurte hoonete puhul. Üsna arusaadav: kui sama eluruumi puhul on välisseina rohkem, on ka soojakadu suurem, seega peab selle kompenseerimiseks ka soojaisolatsioon olema parem. Nii see, et seina ruutmeetreid endid on rohkem, kui see, et need peavad olema paremini soojustatud, tõstavad mõistagi ehitusmaksumust (seda iga hoone, mitte ainult energiatõhusa puhul). Need on seosed, millega tuleb arvestada juba hoone eskiisi faasis.

Kompaktsuse mõju hoone energiatõhususele on üldteada, passiivmajade puhul see võimendub aga veelgi, kuna piirete kaudu toimuva soojavoo osakaal kogukadudest on suurem, sest ventilatsiooni soojakaod on passiivmaja puhul väga väikesed. Kompaktsus on energiasäästliku hoone arhitektuurse üldidee juures olulisem kui näiteks avade lõunasse orienteerimine, vähemalt mõistliku hinnatasemega lahendusi silmas pidades. Arhitekt peaks siin arvestama, et jutt käib ainult soojapidavast ümbrisest. Hoone esteetika luuakse (endiselt) kergemate lisaelementidega: rõdud, terrassid, katusealused, kaitsvad fassaadielemendid jne. Need ei ole hea lihtsa sooja piirdelahenduse saavutamisel sugugi segav element, pigem vastupidi – kalkuleerituse korral on see passiivne kaitse suvel päikese vastu.

Seega on kompaktsus oluline meede energiatõhususe saavutamisel, samasugune nagu kahekordse klaasi asemele kolmekordse valimine, selle rakendamine ei too aga kaasa ehitamise lisakulusid. Pigem vastupidi: osa passiivmaju on samas hinnas madalenergiamajaga ja osa on isegi odavamad. Tõenäoliselt on koos suurema tähelepanuga energiatõhususele olnud ratsionaalsemad ka mitmed muud otsused, mis mõjutavad ehitushinda. Uuring lubab teha üldistava järelduse, et suuremate hoonete puhul võib passiivmaja enammaksumus võrreldes madalenergiamajaga olla null. Sotsiaalkorterid ja lihtsad elamispinnad on Viinis kõige tavalisematele inimestele passiivmaja standardis kättesaadavad suurte ja väikeste kortermajadena. Majade kompaktsus tagab, et elamispinna hind on mõistlik, mis aga ei tähenda seda, et elustandard ei võiks olla kõrge.

Hoonete samaväärne hind ei ole siiski päriselt ootamatu, sest passiivmaja üldidee ehitas Feist üles just põhimõttel, et radikaalne tõhusus koos pideva värske õhu ja suure mugavusega tagatakse nii, et ehitusmaksumus on tavaliste hoonetega ligilähedane. Parematesse piiretesse tehtud kulutused katab lihtsam (reaalselt odavam) majasisese soojuse tootmise ja laialijagamise süsteem. Seinapiirete ja nn katla tasakaal muutub lihtsalt piirete kasuks. Ja see ongi see „passiivsus”: ruumitemperatuuri 20°C hoitakse pigem staatiliselt – interjööri ja eksterjööri vahele loodud hea barjääriga – kui dünaamiliselt ehk soojakadusid aktiivselt fossiilse kütuse abil juurdetoodava soojavooga pidevalt kompenseerides (aktiivselt). Lihtsalt öeldes: soojust püütakse hoida, ja see ei ole tänu heale õhuvahetusele vastuolus ühegi mugavuse või tervislikkuse nõudega. Otse vastupidi: kasutajate rahulolu-uuringud (mis olid ka kirjeldatud uuringu osa) näitavad passiivmaja elanike suuremat rahulolu.

Piirded on hoone kõige püsivam ja kallim osa ning nendesse panustamine on mõistlik. Kui hoone seinte puhul võiks idealistlikult öelda, et nende eluiga on näiteks sada aastat, siis tehnosüsteemi puhul on see kakskümmend aastat. Kui tehnosüsteemi arengus toimuvadki kiired muutused ja seda saab ka suhteliselt hõlpsasti hoone eluajal asendada, siis piiretes peaks peituma hoone pikaajaline kvaliteet. Hoone tasuvuse üle otsustamiseks on õige kasutada just hoone komponentide kaupa tehtud arvutust – kui palju hoiab näiteks parema soojusisolatsiooni näol tehtud lisainvesteering kokku energiat – see on vastavalt komponendi elueale diskonteeritud tänasesse päeva. Kui saadud kilovatt-tunni energia maksumus on võrdne või väiksem praegusel silmapilgul energia hinnaga turul (nt kaugküttevõrgus), on lahendus tasuv. Just nii on leitud juba mõne aasta eest näiteks enamikul Austria liidumaadel, Frankfurdis, äsja just Nürbergis jne, kus avalikku raha kehvema energiatõhususe tasemega kui passiivmaja ehitamiseks kasutada ei tohi. Praegu on iga neljas Austrias ehitatud hoone passiivmaja, aastaks 2015 on nende osakaaluks prognoositud 95%. Nii et väga tõhus energia kasutamine ongi standard, seda aga taustal, kus passiivmaja näidiste loomist ja selleteemalist arutelu intensiivselt üleval hoitud viimased viisteist aastat. Kakskümmend aastat tagasi sündinud mõte arutada selle üle, kuidas viia kõrge elustandard ja keskkonnakaitse kokku nii, et see oleks suuremale osale inimestele kättesaadav, on leidnud praktikas samm-sammult kinnitust. Ka meil Eestis oleks vaja valmis ehitada oma näited, et arutada selle üle, kas tõhus energia kasutamine ja inimsõbralik hoone on või ei ole konfliktis selle rajamise hinnaga. Sellest tulenevalt võiks edasi areneda ka arhitektuur.

via Sirp

Passipedia

Taavi @ 12.01.2011 13:48 | Registreerunud: 01.04.2003

Passipedia

Lisaks soovitan vaadata dokumentaali Vladivostokist, talvest, keskküttest ja panelkadest e. elust külmkapis:




Keegi kuskil on öelnud (Corbu? Koolhas?), et paneelmaja on siiani parim viis rahvamasside majutamiseks ... ilma sooja, vee ja elektrita tundub see panelka igatahes kõige halvem koht elamiseks :)) Seda ebameeldivuse taktikat kasutas NATO näit. Balkanil - esmajärjekorras pommitati puruks linnasid varustav infrastruktuur (kõrgepingeliinid, sillad jne.).

Halle 58

Taavi @ 25.02.2011 14:54 | Registreerunud: 01.04.2003

Koduleht

Pilt
2006 Neubau Wohnhaus Gebhartstrasse, Köniz BE

CNN Soome passiivmajadest

Taavi @ 10.03.2011 18:08 | Registreerunud: 01.04.2003

Therm

Taavi @ 17.04.2011 14:05 | Registreerunud: 01.04.2003

Tasuta allalaetav proge:
http://windows.lbl.gov/software/therm/therm.html

Two-Dimensional Building Heat-Transfer Modeling

THERM is a state-of-the-art, Microsoft Windows™-based computer program developed at Lawrence Berkeley National Laboratory (LBNL) for use by building component manufacturers, engineers, educators, students, architects, and others interested in heat transfer. Using THERM, you can model two-dimensional heat-transfer effects in building components such as windows, walls, foundations, roofs, and doors; appliances; and other products where thermal bridges are of concern. THERM's heat-transfer analysis allows you to evaluate a product’s energy efficiency and local temperature patterns, which may relate directly to problems with condensation, moisture damage, and structural integrity.

Pazen

Taavi @ 25.04.2011 16:48 | Registreerunud: 01.04.2003

The ENERsign® design means minimum frame and maximum glass.

ENERsign® windows represent an innovative and forward-looking development of conventional window technology. By using a special profile geometry and a composite of wood, fibre-glass profiles and glass panes, ENERsign® windows offer a maximum degree of stability with very narrow visible widths. The insulating value of the window is 0.65 W/m2K, which sets new standards in window technology.

Pazen aknad


Paul Thermos 200/300 DC

Taavi @ 25.04.2011 16:58 | Registreerunud: 01.04.2003

The PAUL heat recovery unit thermos 200 / 300 DC is used for balanced mechanical ventilation in homes and uses a highly efficient
counter-flow channel-type heat exchanger (protected by German and European patents). The heat exchanger has a heat transfer
surface area of 60 m2; this is more than twice that of the other commercially available units. The thermal efficiency of this exchanger
is much higher than that of conventional cross-flow plate heat exchangers.
The thermos unit is offered in two specifications according to the power of the ventilation fans (charts 2 and 3). The high-efficiency
electronically commutated radial fans with integrated electronic power control provide an excellent cost/benefit ratio of 1:20 to 26
(e.g. for thermos 200 DC: electric power input 53 W, heat recovery 1197 W @ -3°C intake temperature).
The programmer allows the air flow rate to be regulated in 3 steps. The fan power of the 3 steps can be varied in 1% increments.
The programmer functions are: 8 independent timing programs with weekday timer for presetting the operating times and power
setting of the ventilation fans, control of the motorised summer bypass valve, intake/exhaust balancing, filter monitor function, frost
protection for downstream hot water duct heater, potential to connect several boost switches and a standby circuit with a power
input of less than 2 W.
Optional features are: controlling a frost protection pre-heater, regulating a ground to air heat exchanger or a ground to brine to air
frost protection, a heating circuit (e. g. heating circuit pump or electric back-up heater up to 2.1 kW), and addition of several boost
switches.
The PAUL MVHR unit is a fully soundproofed and heat-insulated design. The entire housing is made of EPP foam (no sheet metal
parts) and thus contains no thermal bridges (utility model protection)! The intake air is cleaned via a G4 filter, or optionally via a
pollen filter (F8). On the extract side, the unit is protected from dirt and contamination by a G4 filter.
The MVHR unit thermos 200/300 DC is designed for the use in residential buildings, especially in low-energy and Passiv Haus buildings, and can also be used in nurseries, schools, retirement homes, offices etc.

Paul

Postitusele lisatud failid:
thermos200-300dc_englisch.pdf