Hetkel lehel:
3 külalist
tempt » OKO » eesti nokia vol.1 e. MAA SOOJUS SAKIB TÄIEGA

eesti nokia vol.1 e. MAA SOOJUS SAKIB TÄIEGA

eesti nokia vol.1 e. MAA SOOJUS SAKIB TÄIEGA

Taavi @ 05.04.2003 11:52 | Registreerunud: 01.04.2003

tsekkige uut eriti lihtsat ja odavat maakütte-jahutussüsteemi, mille leiutajaks väidetavalt eestlane heiki jüris (http://www.aripaev.ee/2253/rubr_ehitus.html) - "Õhkküttesüsteemiga on võimalik säästa kulutusi küttele ja jahutusele kuni 80%"

http://www.airmaker.ee/products.htm

rajatakse ka midagi ökoküla laadset tallinna lähedusse - samal küttesüsteemil baseeruv + puitarhitektuur + fengshui (toodud on isegi veesoonte kaart)

http://www.ratsepakodu.ee

õnnitleme!
siteerides klassikuid ...

Vitsade võlujõudu polegi vaja ???

hannes @ 07.04.2003 10:09 | Registreerunud: 31.03.2003

Vaatasin suu lahti seda eelmises postituses märgitud veesoonte kaarti sellel kinnisvara leheküljel... mismoodi nihuke asi nihukese kvaliteediga võimalik kaardistada on? kukesupp!
jäi silma üks kommentaar Maalehest ja pani ennastki mõtlema...

"Veesooned paiknevad suvalises sügavuses ning kulgevad ka suvalises suunas. Nende veehulk võib olla väga erinev. Mõnel juhul on vesi joodav, mõnel juhul mitte. Maapealsete tunnismärkide järgi seda kindlaks ei määra. Sageli ollakse veesoone rikkumises ise süüdi. Sügaval maa all, hapnikupuuduses, ei pruugi hea vesi aga aastakümneid taastuda.

Efektiivselt lahendatakse need küsimused sondiga, s.t inimkäte jõul minnakse 14–15 meetri sügavuseni. Selleks on oma tehnoloogia. Kuid ma tean vaid kahte inimest, kes aastakümneid on vee väljasondeerimisega endale elatist teeninud, ning nemadki elavad Rootsis. Vitsade võlujõudu nad oma töös ei kasuta. Olles veesooned leidnud ja määranud nendes kõik olulise, paigaldavad nad antud kohale ja sobivale sügavusele nn abessiinia tüüpi torukaevu koos mootorpumbaga või ka kolbpumba. Veetellimused päevas üle saja kuupmeetri pole haruldased."

No ok... selline kommentaar... Olen ise ka vitsadega jändand ja krt... tunduvad liiga lihtsalt toimivad, et usutavad olla...

Öhkküte vs Päikeseküte !? (80% vs 60% kokkuhoidu)

hannes @ 07.04.2003 10:22 | Registreerunud: 31.03.2003

BuschBeck Solartechnik

ps. Buschbeck solaarsed küttesüsteemid ei ole mõeldud isemontaažiks !:)

Päris asjalik leht: MIS VäRK on PÄIKSEGA!

hannes @ 07.04.2003 10:39 | Registreerunud: 31.03.2003

Muidu Kuivatitele orienteeritud lehelt võib saada inif nii mõnestki Päikeseküttega seotud aspektist!



Pildil on ilmselt teraviljakuivat!?
Lisatud hüperlink

päikest

Taavi @ 07.04.2003 10:52 | Registreerunud: 01.04.2003

selle süsteemiga saaks suvel vee soojaks ... kuid sama asja ajab ka mustaks värvtud veepaak ära - tundub kallis, keeruline ja efektiivsus eesti tingimustes kaheldav ...

omaette teema oleks elektrienergia saamine

... või siis paekivist vorsti tootmine millega võiks terve tallinna linna toita (vt. sm tatika töid)

suurendagem summaarset voltaaþi!!!

Promm @ 07.04.2003 21:11 | Registreerunud: 01.04.2003

Alternatiivseks elektriallikaks EW-s pakuks eelkõige tuult, sest seda on päikesest ja jõgedest vist rohkem.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) hinnangul saaks tuuleenergia katta 3,3 protsenti valitsuse määratud taastuvenergia 5,1 protsendist, kuid selle saavutamine nõuab aastaks 2010 kaks miljardit krooni.

Nonii seltsimehed, sebige nutsu.
Noh, kirvekalkulatsiooni kasutades võiks väita et ca 60 miljardiga võiks peaaegu kogu elektri tuulest välja sakkida, hüdro annab ka oma tagasihoiliku panuse ja olemegi omadega mäel.
Enneb tuleb muidugi välja mõelda, kuhu need paar miljonit genekat püsti ajada ja mida ida-viru kaevurite ja muude seppadega peale hakata.