Hetkel lehel:
7 külalist
tempt » KONKURSID - competitions » URBAN PARK, Tallinn Ahtri 2 (Detsember 2, 2008)

URBAN PARK, Tallinn Ahtri 2 (Detsember 2, 2008)

URBAN PARK, Tallinn Ahtri 2 (Detsember 2, 2008)

Urmet @ 08.10.2008 18:12 | Registreerunud: 17.04.2003


SISU:
Võistluse eesmärk on Eesti Arhitektuurimuuseumi urbanistliku pargi kavandamine Ahtri 2
krundil asuva Soolalao esisele, loode poolsele hoonestamata, Mere puiesteeni ulatuvale alale.
Vajaduse korral võib konkursialasse haarata ka Soolalao ja Põhjaväila vahele jäävad haljasribad.
Võistlusala suurus ca 0,5 ha.

AEG:
Tööde esitamine: Detsember 2, 2008

HIND:
1. koht 80 000 EEK
2. koht 50 000 EEK
3.koht 30 000 EEK
Ergutus: 40 000 EEK

LINK:
http://www.arhitektuurimuuseum.ee/eam/Konkurss.htm


LISAINFO:
http://en.wikipedia.org/wiki/Urban_park

Urmet @ 12.12.2008 17:06 | Registreerunud: 17.04.2003

Lõppes SOOLALAO URBANISTLIKU PARGI
IDEEKONKURSS, mille eesmärgiks oli leida lahendus Eesti Arhitektuurimuuseumi pargi kavandamiseks Ahtri 2 krundil asuva soolalao esisele hoonestamata alale.
Laekus 49 tööd.
Zürii koosseisus: Karin Hallas-Murula, Ignar Fjuk, Endrik Mänd, Ülo Peil, Laila Põdra ja Martti Preem valis premeerituteks neli tööd järgmiste märgusõnadega: Piazza, Muesuum, Arhitektuuri allee ja Nool.
Märgiti ära (mitterahaline äramärkimine) tööd NaCl ja Velia.
Võitjate järjestus ja nimed tehakse teatavaks 19. detsembril kell 16.00 Soolalao keldrisaalis avataval konkursitööde näitusel.

TEMPT i Kaubaladu

Taavi @ 16.12.2008 16:00 | Registreerunud: 01.04.2003

KONTSEPTSIOON

Tallinna linna kohta öeldakse, et see on „soolale ehitatud linn“: linna kiire areng 15. saj. Hansa Liidus oli seotud soolakaubandusega, täpsemalt soola transiidiga Euroopast Venemaale. Juhuslikult asub ka praegune Eesti Arhitektuurimuuseum endises soolalaos. See ladu ei pärine küll soolakaubanduse tippaegadest, kuid oma panuse Tallinna ja Christian Barthold Rotermanni edusse 19. saj. andis ta kindlasti. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1. septembril 1939. 28. septembril 1939 sõlmiti vastastikuse abistamise (ehk nn. baaside) leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.

Täna 21. saj. Euroopa Liidu liikmena on Eestis ja Tallinnas toimunud jälle suured muutused: Tallinn on kasvanud Eesti superlinnaks, mis annab suurima osa kogu Eesti SKPst ja meelitab siia teiste piirkondade elanikud. Suure panuse linna kasvule andis vahepealne Nõukogude periood ja industrialiseeritud elamuehitus. Ka tänase Eesti üks olulisemaid majandusmootoreid on tootmine, kaubandus ja transiit, kuigi vahepeal hakati ekslikult arvama, et see võiks olla laenurahadel põhinev ehitussektor. Taolisel eksiarvamusel ei oldud ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Seekordse buumi üht olulisemat linnaehituslikku eksperimenti saab vaadelda soolalao kõrval asuvas kvartalis – eks aeg näitab kas ja kuidas eksperiment lõppeb ja mis tulemused sellel on.

Lähtudes eelnevalt välja toodud ajaloolisest taustast ja tänastest paralleelidest jõudsime merekonteineritel põhineva ekspositsiooni struktuurini, mida edaspidi nimetame KAUBALAOKS:
merekonteinerid peegeldavad ilmekalt linna kaubanduslikku olemust
konteinerid haakuvad praeguse soolalao ajaloolise kaubandusliku funktsiooniga
olemasoleva soolalao rekonstrueerimise siselahenduses kasutatud metallkonstruktsioonid ja veidi industriaalne ilme liituks galerii kaudu uue mahuga
konteineritel baseeruval moodulsüsteemil on võimalik moodustada muuseumi soovidele sobivat lahendust (praegune on lihtsalt idee, sobiv peaks selguma edasise projekteerimise käigus)
(kasutatud) merekonteinerid on odavamad kui mingi muu analoogse metallkonstruktsioonis lahendus (ühe konteineri keskmiseks hinnaks Eestis võiks arvestada ca 30 000 kr + 18% - selle raha eest peaks saama kätte vähe kasutatud suure konteineri 40' või uue 20' vt. näit. http://www.arrosshipping.com/photo.html )
struktuuri/ekspositsiooni on võimalik kiirelt monteerida ja demonteerida
konteinerid on vandalismikindlad ja vastupidavad ekstreemsetele tingimustele
konteinerite metallkonstruktsioon võimaldab nende külge kinnitada lisastruktuure näit. reklaamipindasid, päikesepaneele vm. vajalikku
konteinerarhitektuur esindab säästlikkust, kasutatud konteinerite puhul ka taaskasutust (kogu metall on taaskasutatav – st. põhimõtteliselt on kogu hoone taaskasutatav ja seeläbi ökoloogilisem kui näit. betoon)
metallarhitektuur oma olemuselt on kaasaegne arhitektuur – nagu ajaloos vaadeldakse perioode kiviaeg, rauaaeg jne. (lihtsamast keerulisema poole) võib seda ka arhitektuuris teha – metall on intelligentne materjal, mis nõuab täpsust ja teadmisi
merekonteinerite kasutamist peaks julgustama mitmed realiseerunud ja edukad projektid maailmas – näit. Shigeru Bani disainitud Nomadic Museum ja disainimuuseum, Freitagi pood Zürichis, Üliõpilaslinnak Keetwonen Amsterdamis jne.

Taavi @ 16.12.2008 16:02 | Registreerunud: 01.04.2003